Kaisma piirkonna suurim tööandja osaühing Kaisma arendab Kergu külas Kärdi suurfarmi, mille ajakohastamisega juhatuse esimehe Ingrid Sillaste ja nõukogu esimehe Tarmo Lehiste sõnutsi veel päris mäel ei olda.
Kaisma suurim tööandja arendab Kärdi suurfarmi
31. mai 2011, 08:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ent suurem osa tööst on tehtud. Kompleksi kuuluvad nii lüpsilehmade vabapidamisega külmlaut, lüpsikoda ühes töötajate puhke- ja abiruumidega kui küüni taha ehitatud uued lägamahutid.
Sellal kui noorloomad nautisid keset võilillevälju värske rohu maiku ja laudas rammu koguva piimakarja pärastlõunase lüpsikorrani jäi veel aega, leidus sobiv hetk lindilõikamiseks.
Tööd on, kuid tahtjaid ei leidu
“Nagu maavanem Andres Metsojagi oma sõnavõtus ütles, on oluline, et kõik oma kodukoha hiljem uuesti üles leiaks ja katsuks kaasa aidata, et elu neiski kohtades, mis on väiksemad ja kus on natuke rohkem abi vaja, edasi läheks,” sõnas Tarmo Lehiste sel pidulikul puhul. Jättes lisamata maavanema mainitud sõnad, et Lehiste ise on selle elav näide.
Maavanem tõdes, et kohalik majand on paljudele nende elutöö ning piirkonna elule on tähtis, et põllud oleksid haritud.
“Mul on väga hea meel, et oleme osaühingus surnud seisust üle saanud ja asjad liiguvad paremuse poole. Loodan, et nüüd on kõik tingimused loodud ja kohalikud inimesed tahavad meile tööle tulla ja seda asja majandis edasi viia,” jätkas nõukogu esimees.
Kuigi kõikjal riigis kurdetakse kõrge töötuse üle, siis farmi töökäte leidmine paistab olevat suur probleem ja seda kogu Eestis.
Sillaste märkis, et temagi pani aktiivselt üles töökuulutusi, mille peale oli nii helistajaid kui kohaletulijaid. Mõni jõudiski tööle, pidas vastu paar päeva või veidi rohkem, kuid püsivat kaadrit ta saanud ei ole.
Osaühingu raudvara on jäänud pensionile ja noori tuleb vähe peale, sest nad eelistavad muud tööd. Praegugi on farmis vaba vähemalt üks lüpsja koht.
Toetuse saamiseni kulus kolm aastat
Farmi uuendamise nimel nähti vaeva aastaid ja osaühing on seetõttu üle elanud keerukaid aegu.
“2004. aastal hakkasime pihta selle mõttega, et siis oli piima hind hea ja oli tekkinud raha, et saame hakata renoveerima. Vasikalaut oli täiesti kasutusest väljas ja kaks teist lauta otsast otsani loomi täis. Selleks, et üldse midagi edasi teha, tegime tühja vasikalauda korda. Siis veel toetusi ei saanud, nii et see on puhtalt oma raha ja pangalaenuga tehtud,” jutustas Sillaste. Ja jätkas: “Siis tegime valmis ühe lägahoidla, et kui edasi hakkame ehitama lüpsilauta, on lägahoidla olemas. Selle tarvis saime sõnnikuhoidlate toetust.”
“2005. aastal esitasime 387 looma lüpsikoja ja lüpsikarjalauda taotluse ja ootasime taotlusele vastust, sest omavahenditega ei julgenud me kohe ehitama hakata. Asusime 2006. aasta kevadel mais otsast vana osa lammutama ja kolima, et jõuaks suvel kõik õigel ajal ehitatud. Ja siis tuli välja, et jäime taotlusega joone alla. Ei saanudki toetust ega ka nii palju laenu, et laut ja lüpsikoda kohe valmis ehitada,” nentis Sillaste. “Aga kuna kõik oli juba lammutatud, loomi oli vaja kuhugi panna ja lauda seadmed olid amortiseerunud, saime lauda 2006. aastal ehitatud, ent lüpsikoda jäi tegemata. Ajutiselt sai siis tehtud vanasse lauta torusselüpsi liinid. Toetus jõudis meieni alles 2008. aastal,” tõdes juhatuse esimees.
2009. aastal taotles osaühing toetust ja sai positiivse vastuse lüpsikoja ühenduskoridoride, veel ühe lägahoidla ehituseks ja farmiümbruse asfaltimiseks, mida asuti tegema eelmisel aastal. Järgmise aasta siht on teha korda küün ja “kinniste”, poegivate ja haigete loomade laut.
“Vahepealne keeruline olukord väljendus selles, et laut oli valmis, maksma pidime selle eest pangale iga kuu, aga kasutada seda ei saanud. Nüüd on võimalik lauta kasutada ja ka raha teenida, et tagasi maksta,” rõõmustas Lehiste.
Uuendusi oli vaja, et täita nii nõuded kui rohkem piima toota. Üks nõudeid on näiteks, et lehmad peavad olema vabapidamisel.
Kui aasta alguses oli karjas veel 301 lehma, siis nüüd on neid 347. Farmis leidub kohti 380 lüpsilehmale ja kui viimanegi laut valmis, on kogu kari 480pealine.
“Eelmisel aastal, kui toorpiima hind oli madal, oli väga raske. Aga praegu ei peaks tootjad nurisema. Nüüd on asjad hästi, paraku käib see põllumajanduses lainetena,” tõdes Lehiste.