Lindi kooli õuelt paistab majakas merele

Lindi näitetrupi mereteemaline sketš ja muumimaja värvi majakas meelitasid kohalikud lapsed vahvasse majja piiluma. Majakas sümboliseerib külaelu mere ääres. Foto: Erakogu

Lindi näitetrupi mereteemalise sketšiga avati pühapäeval kohaliku lasteaia-algkooli õuel viie meetri kõrgune taeva, kajakate ja mere karva mängumajakas, mis vihmase ilmaga sobib ka õuesõppeklassiks ja lähendab lapsi kaluriküla ja merega.

Ühes sellega toimus piirkonna lastekaitsepäeva üritus.

Ettevõtmist vedanud Lindi lasteaia-algkooli hoolekogu esimees Maris Moorits sõnas, et sellesse mereäärsesse Audru piirkonda on viimastel aastatel kolinud palju peresid, kel otsest seost mere ega kalapüügiga pole. Nii leitigi, et mis lapsi merele veel paremini lähendaks kui majakas, kuhu saab sisse ronida.

“Oleme tahtnud Lindi kooli natuke mere poole suunata, sest elame nii mere ääres ja on tulnud nii palju uusi elanikke, kes ei tea merest midagi,” tõdes Moorits.

Erksa sinise laudise ja valgete aknaraamidega justkui Lindi küla oma mini-muumimaja meenutava majaka tegemiseks taotleti toetust Leaderi programmist ja saadi lisa paari aastaga kampaania käigus külaelanike ja lapsevanemate kogutust.

“Mis aga eriti tore: majakat ehitasid kutsehariduskeskuse poisid praktika ja õpipoisi programmi raames. Nii et igati teretulnud ettevõtmine kõigile,” rääkis Moorits.

Majakas pole ainus ettevõtmine, millega lasteaed-algkool ja lapsevanemad on püüdnud lastele mereäärset elulaadi tutvustada.

Esimesest tegevusest said osa kooli vanimad 4. klassist. Lapsed käisid kaluritega kaasas, jälgisid nende töid-tegemisi, kalapüüki ja võrkude puhastamist, kogusid kalurite folkloori ja tegid sellest dokumentaalfilmi.

Tänavu veebruarist tuleva aasta veebruarini osalevad kohalikud lapsed merebioloogia ringis, mis õpetab lapsi merd nägema. Ringi tarvis taotleti 7978 eurot keskkonnainvesteeringute keskuselt ja seda juhendab Eesti mereinstituudi teadur Jüri Tenson. Merebioloogia ringis osaleb 35 last alates eelkoolist kuni 4. klassini.

Et Lindi on mereäärne paik ja koolis õpivad rannalähedased lapsed, on oluline, et nad teaksid, mis kodumeres toimub, missugused elukad siin ujuvad ja mis taimed merepõhjas ja veekogude kallastel kasvavad.

Niisama oluliseks peab Tenson lindude ja putukate tundmaõppimist, et lapsed teaksid, keda nad kohtavad.

Ringi põhieesmärk on õpetada lapsed märkama enda ümber toimuvat ja sellega kaasnevaid muutusi looduses.

Ringitöös osaleja saab aimu inimeste tegevuse tagajärgedest veekogudele, tutvub vete teadusliku uurimise meetodite ja vahenditega. Selleks on koolile muretsetud vahendeid, näiteks mikroskoop, millega läbi arvutiekraani saab kohe loodust uurida, puurida ja jäädvustada.

“Merebioloogia kõrval on kodulugu, et laps teaks, millal ja milliseid kalu kalurid püüavad, kuidas tuul muutub ja jää tuleb, et laps silma lahti teeks,” kirjeldas Moorits.

Et suvel tahavad lapsed puhata ja mängida, jätkatakse sellal teadmiste täiendamist praktiliselt mereteemalise laagriga, mis viib mandriveere lapsed kolmeks päevaks Kihnu saarele.

“Vaatame kala sisse, matkame ja õpime jäädvustama elu läbi fotosilma,” avaldas Moorits.