Pärnu meenemüntide tarvis ei saadud münte kokku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Talvel tutvustas Raul Sarandi meenemünti Pärnumaa arvamusliidrite lõunal.
Talvel tutvustas Raul Sarandi meenemünti Pärnumaa arvamusliidrite lõunal. Foto: Urmas Luik

Läinud sügisel tutvustatud lennukas mõte Pärnu oma meenemündist, mis juba sel suvel oleks pidanud müügilettidele jõudma, takerdus aja- ja rahapuudusesse.

“Kuna selleks kevadeks ei jõudnud asja valmis ühel või teisel põhjusel, on start aasta võrra edasi lükatud,” nentis mittetulundusühingu Pärnu Mündikoda juhatuse liige Raul Sarandi, kes praegu hõivatud peaasjalikult linna kommunaalfirma juhtimisega.

Linn toetab ega toeta ka

Sarandi selgitusel oli jaanuariks, kui mündikoja ja Pärnu linnavalitsuse vahel koostöölepe sõlmiti, juba selge, et kevadeks ei õnnestu ettevõtmise käimatõmbamiseks vajalikku 200 000 krooni ehk ligikaudu 13 000 eurot kokku saada.

Liiati ei olnud linnavalitsus nõus kätt alla panema lepingule, mille kohaselt edaspidi oleks ühiselt puhastatud ja kujundatud Pärnu muuli algus ehk koht, kuhu peab tulema müntide poolitamise giljotiin. Põhjendusel, et see võib linnale edaspidi kontrollimatuid kulutusi tekitada, visati see punkt koostöölepingust välja.

Küll on nüüdseks käivitatud linnaarhitekt Karri Tiigisoniga arutelu muuli alguse korrastamise plaani loomiseks.

“Vaja on selgitada, mida saab ehitada või kujundada detailplaneerides ja mida lihtsustatud korda kasutades,” seletas Sarandi.

Äriidee kohaselt oleks ühel küljel Pärnu sümboolikat kandvast meenemündist pidanud saama midagi enamat kui tavaline suveniir. Iga mündikandja võinuks selle teise külje just oma äranägemise järgi kujundada. Näiteks toksida sinna gildi käsitööliste majas oma nimetähed, nikerdada Punases tornis mündile koti ja markeerida raha Vallikääru sepikojas endale olulise kuupäevaga.

Muuli lõppu pidi aga paigutatama masin, millega saanuks mündile pressida lainelise joone, mis oleks tunnistanud, et inimene on seal, Pärnu romantilisimas paigas, ära käinud. Mainitud giljotiin oleks võimaldanud mündi pooleks lõigata ja kahe inimese vahel jagada.

Idee elab edasi

Siiski ei ole väärt mõtet veel jõepõhja heidetud. “MTÜ on olemas ja kui mahti saab, hakkab jälle projekti käivitamine,” sõnas Sarandi. “Ma pean käivitama rahakogumise, asjade ehitamise, projekteerimise – see kõik vajab minult aega, mida mul hetkel on üsna kasinalt.”

Mahti loodab Sarandi saada millalgi augustis, kui ta kutsub MTÜ juhatuse taas ühise laua taha, et tegevussuunad veel kord läbi arutada ja ettevõtmisele kordusstart anda.

Samal ajal julgustab Sarandi kõiki, kes ideega haakuvad ja leiavad, et tahaksid väärt mõtte teoks tegemist kas rahaliselt või muul moel toetada, MTÜga ühendust võtma. “Abi üle oleks mul hää meel,” lausus Sarandi, kelle sõnutsi tuleks Pärnu linnale olulist asja ajada ühisel nõul ja jõul.

Märksõnad

Tagasi üles