Ülejõe torutamissaaga kestab veel aasta

Torutööd Vana-Sauga tänava lõigul Lubja tänavast Jannseni tänavani peavad lõppema 8. augustiks, asfaldi alla saab 320 meetri pikkune teejupp 19. augustiks. Foto: Ardi Truija

Ehkki Pärnu Vana-Sauga tänava lõik Hobuse ja Lubja tänava vahel sai seal ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise järel korda, on sellest tolku vähe: tänav on endiselt liiklusele suletud, sest nüüd on tööjärg jõudnud Lubja-Jannseni lõiguni.

„Kuna AS Nordecon on taastamistöödega jännis, oleme uute töömaade avamist päris oluliselt kinni pidanud,” selgitas tekkinud olukorda Jaanus Vent, AS Pärnu Vee projektijuht. „Me ei ole neile uusi torutöid ja suuremaid töömaid andnud, välja arvatud Vana-Sauga: et seal oli liikumine niikuinii takistatud, lubasime seal alustada varem.”

Projektijuht lisas, et samuti ehitatakse praegu tehniliselt olulist Vana-Sauga tänava eelvoolu, mida rajatakse Sauga-Jõekalda pumplast piki Jannseni tänavat kuni Vana-Sauga ristmikuni. Peale mainitu on uueks töömaaks Loode tänav, kus tööd ei takista oluliselt Ülejõe piirkonna liiklust.

Tublisti nihkunud tähtajad

Seoses märgatavalt üle lubatud tähtaegade nihkunud tänavate torutöödejärgse taastamisega märkis Vent, et järgmise suurema torutööde objektina võetakse ette Jaani tänava Jannseni – Uus-Sauga lõik, tööd seal hakkavad 25. juulil.

Enne seda aga peab saama korda Voorimehe tänav (22. juuliks) ning asfaltimistööd peavad käima nii Sarve (tähtaeg 27. juuli) kui Turu tänaval (tähtaeg 29. juuli). Alanud peavad olema kanaliseerimise eeltööd Lubja tänaval.

Oluliselt on ümber hinnatud kogu Ülejõe piirkonna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamise lõpetamise kuupäeva. Kui seni kehtinud tööplaanide kohaselt oli tärminiks selle aasta 15. november, siis nüüd loodetakse töödega ühele poole saada tunduvalt hiljem: Tallinna maanteest Lubja tänavani jäävas piirkonnas 2012. aasta 25. juuniks ja Lubjast Laeva tänava poole jäävatel tänavatel 31. juuliks, ikka tuleval aastal. Uued ajagraafikud on AS Pärnu Vee kodulehelt kättesaadavad alates järgmisest nädalast.

Üllatused maa all

„Eks nad süüdistavad meid, linnavalitsus saab, kõik saavad oma osa kätte,” hindas Vent linnarahva reaktsiooni venivatele töödele. „Aga eks süüdlane on ikka peatöövõtja, kes pole olnud oma ülesannete kõrgusel.”

Samas tõdes AS Pärnu Vee projektijuht, et pahatihti tuleneb rahva pahameel sellest, kui ei olda kursis töö spetsiifikaga.

Nimelt tehakse valminud torustiku viimane ülevaatus pärast seda, kui kõik selle torud on paigaldatud ja tänav asfaltimiseks ette valmistatud.

„Inimesed vaatavad, et killualus valmis, aga asfalti ei tule ega tule,” rääkis Vent. „Torustike kaameravaatlus võtab paratamatult oma aja: omanikujärelevalve peab selle läbi vaatama ja langetama otsuse, kas on vaja midagi ümber teha või ei – nii ta on. Peame enne asfalteerimist olema veendunud torutööde kvaliteedis ja kui tuleb midagi parandada, tuleb töövõtjal seda teha oma kulul.”

Tööde viibimist on tinginud seegi, et pahatihti leitakse maa alt kõikvõimalikke torusid ja kaableid, mida seal projektdokumentatsiooni kohaselt ei tohiks olla.

Selle tulemusel on tulnud Ülejõel viia olemasolevatesse projektlahendustesse üle saja muudatuse, millest igaühe realiseerimine võtab aega. Tööde edenemist mõjutab ka Ülejõe piirkonnale iseloomulik kõrge pinnasevee tase.

Peale kesklinna, Ülejõe ja Rääma ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja laiendamise järelevalvamise on Pärnu Vesi ette valmistamas hankeid analoogsete tööde tegemiseks kesklinna piirkonnas, mis ulatub ranna rajoonist Tammsaare puiesteeni, lisaks väiksemad piirkonnad Metsa ja Suur-Jõekalda tänava rajoonis (täpsema info selle kohta leiab Pärnu Vee kodulehelt).

„2013. aasta lõpuks peaks Pärnule laskuma rahu ja vaikus, sest sellises mahus torutöid edaspidi enam ei tehta, edasi juba iga-aastane normaalne areng AS Pärnu Vee ja Eesti-siseste keskkonnaprogrammide raha eest,” tõdes Vent. „Praegu segab kõiki tööde tohutu maht, mis tuleb korraga ära teha – keeruline on, et kõik oleksid rahul ja tööd saaksid igal pool ühtviisi hästi tehtud.”

Tavatult kiire töötempo on projektijuhi väitel tingitud sellest, et Euroopa ühtekuuluvusfondi raha kasutamise aeg on piiratud, sest olemasoleva rahastusotsuse kohaselt saab seda kasutada 2014. aasta juuni lõpuni.