Raeküla selts algatas rahvaküsitluse

Raeküla postmodernistliku jaamahoone kohale on kerkinud lammutamise oht. Foto: Ants Liigus

Juba kolmandat päeva tuleb Pärnu Raeküla elanikel olla valmis, et mõni Raeküla seltsi esindaja nende koduuksele koputab või võtab tänaval nööbist ja küsib poolt- või vastuhäält võimalikule bensiinijaama ehitusele raudteejaamahoone asemele.

Raeküla seltsi juhatuse liige Piia Karro ütles eile ennelõunal, et temani on jõudnud juba nelikümmend arvamusavaldust, kuid neid tuleb lähipäevil kindlasti juurde.

Seda, kuidas suhtuvad esimesed arvamuseavaldajad bensiinijaama võimalikku kerkimisse ja raudteejaama hoone lammutamisse, Karro ei avalikustanud.

“Küsitleme rahvast tuleva nädala kolmapäevani, siis võtame tulemused kokku ja arutame, mida edasi teha,” sõnas Karro. “Kindel on see, et avaldame küsitluse tulemused oma seltsi ajalehes.”

Samal ajal ei välistanud Karro, et Raeküla elanike bensiinijaamale tõsise vastuseisu korral langetab selts ja sellega ühinev Raeküla Vanakooli keskus otsuse rahvast vastutegevusele aktiviseerida.

Karro ei täpsustanud, kas elanike aktiviseerimine tähendab pikettide korraldamist, protestikirjade saatmist või mõnd muud viisi elanike tahte pealesurumiseks ja võimaliku lammutustöö ning bensiinijaama ehitamiskava peatamist.

Kartusel on tõepõhi all

Raeküla selts ja Vanakooli keskuse aktivistid said Karro sõnul bensiinijaama ehitusest teada Kuno Raude artiklist, mis ilmus Pärnu Postimehes 5. juulil.

Raude, kes oli Pärnu linna peaarhitekt aastail 1982–1986 ja Raeküla raudteejaama hoone projekti autor, ründas jaamahoone lammutamise kava teravalt.

“Linnavolinike vastuolulise tegevuse tulemusena pandi “seaduslik” alus 1984. aastal projekteeritud Raeküla raudteejaama hävingule ning maa ja hoonete üleminekule erakätesse,” kirjutas Raude. “Nüüdseks on Raeküla raudteejaama kinnistu omandanud AS Olerex, mis soovib uut detailplaneeringut koostamata Raeküla raudteejaama hooned lammutada ja tüüpprojekti alusel rajada linna väravasse, Raeküla mändide alla kütusetankla!”

Artiklit lugenud ja rahvaküsitluse algatanud Raeküla seltsi inimesed on veendumusel, et kohalikel elanikel on õigus oma sõna sekka öelda, kui kaalumisel on Raeküla ühe väikese sümboli, jaamahoone linnapildist kadumine. Seda enam, et teinegi Raeküla väikestest, kuid meeldejäävatest sümbolitest, Riia maantee äärne männik, on Via Baltica ehitamisel juba poolenisti ohverdatud.

Asja ei tee raekülalastele kergemaks, et raudteejaama hoone, kus viimastel aastatel peeti kohvikut, ja Raeküla männik lõigatakse koos Via Baltica ehitamisega aedlinnast veelgi tuntavamalt ära, kui sellega sai varem hakkama tiheda liiklusega Riia maantee.

Linnavõim kinnitab kartust

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonnast edastati, et linnavõim teab AS Olerexi plaanidest ehitada jaamahoone kinnistule bensiinijaam.

“Kõnealusel kinnistul kehtib Pärnu Riia maantee, Papiniidu tänava ja raudtee vahelise ala detailplaneering, mis on kehtestatud linnavolikogus 2002. aastal, millesse on lahustükina haaratud raudteejaama territoorium,” vastas planeerimisosakonna arhitekt Maie Kais. “Kahjuks ei ole planeeringust üheselt väljaloetav raudteejaama hoone perspektiiv, see tähendab, et seda pole näidatud lammutatava ega säilitatavana. AS Olerex lähtub oma kinnistul nimetatud planeeringust.”

Kais rõhutas, et linnavalitsuse väljastatava ehitusloata ei saa raudteejaama hooneid lammutada isegi nende omanik.

Samal ajal teatas Kais, et Pärnu linnaarhitekt Karri Tiigisoon on koostanud kõnealusele detailplaneeringule omapoolsed arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ja need on saadetud tutvumiseks AS Olerexile.

Millistest lisatingimustest konkreetselt on jutt, Kais ei avaldanud. Linnaarhitekt ise on praegu korralisel puhkusel.