Ringkonnakohus arutab Viisitamme süüasja oktoobris

Mart Viisitamm kohtus tunnistusi andmas. Tagaplaanil teine kohtualune Simmo Saar. Foto: Ants Liigus

Tallinna ringkonnakohus arutab oktoobri alguses Pärnu endise linnapea, keskerakondlase Mart Viisitamme süüasja.
 

4. oktoobril toimuval istungil tuleb kohtunik Urmas Reinola juhtimisel arutlusele nii Lääne ringkonnaprokuröri kui ka Viisitamme ning tema kaitsjate apellatsioonkaebused Pärnu maakohtu otsusele.

Riigikohus tühistas juuni alguses Tallinna ringkonnakohtu otsuse Viisitamme õigeksmõistmises Pärnu spordihalli ehituse ettevalmistamisel teatavaks saanud konfidentsiaalse teabe avaldamises ning saatis asja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

Ülejäänud süüdistuste osas jäi ringkonnakohtu otsus Viisitamme õigeksmõistmise kohta muutmata, teatas riigikohtu pressiesindaja.

Pärnu teehoolduse riigihanke läbiviimist puudutanud süüdistuses nõustus riigikohus maa- ja ringkonnakohtu varasema seisukohaga, et Mart Viistamm ei jõudnud usalduse kuritarvitamise katsestaadiumisse. Kuriteo katsega on tegu siis, kui isik vahetult alustab teo toimepanemist. Viisitamm seda aga ei teinud.

Riigikohus nõustus prokuröriga, et ringkonnakohus ei põhjendanud oma otsuses, miks Pärnu spordihalli ehitusega seotud episoodis mõisteti Viisitamm kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkuminst käsitleva karistusseadustiku paragrahvi järgi õigeks viitega riigihangete seadusele. Spordihalli ehitamisega seonduvatest õigusaktidest tuleneb, et halli ehitust ei viidud läbi riigihangete seaduse alusel. Riigikohus märkis, et põhistuste puudumine kujutab endast kriminaalmenetluse olulist rikkumist, mistõttu tuleb ringkonnakohtul asja selles küsimuses uuesti arutada.

Tallinna ringkonnakohus mõistis mullu 14. detsembril avaldatud otsusega keskerakondlasest ekslinnapea Viisitamme ja Saare õigeks. Kohus leidis, et Viisitamme ja Saare süü ametitegevuse käigus teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ei ole tõendatud ning Pärnu maakohtu süüdimõistev lahend tuleb tühistada. Ühtlasi mõistis ringkonnakohus riigilt Viisitamme kasuks välja 430 000 krooni õigusabikulude hüvitamiseks ning Saare kasuks samal põhjusel 320 000 krooni. Ühtlasi tuleb riigil tasuda Saarele veel ka 20 400 krooni apellatsioonmenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Kolmandana kohtu all olnud ärimees Vello Kink saab ringkonnakohtu otsusel riigilt kaitsjatasu hüvitamiseks 65 434 krooni.

Sellega rahuldas teise astme kohus Saare apellatsioonkaebuse täies mahus, Viisitamme oma osaliselt, prokuröri kaebuse jättis aga rahuldamata.

Pärnu maakohtu süüdimõistva lahendi viisid ringkonnakohtusse nii Lääne ringkonnaprokurör Elle Keeman kui ka Viisitamme ja Saare kaitsjad. Kui kohtualuste kaitsjad taotlesid oma klientide õigeksmõistmist, siis Keeman palus teise astme kohtul tunnistada Viisitamm, Saar ja ärimees Vello Kink süüdi ka kõigis nendes episoodides, milles Pärnu maakohtus mehed õigeks mõistis.

Pärnu maakohus mõistis mullu 19. aprillil Viisitamme ja Saare süüdi neile ametitegevuse käigus teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumises ja mõistis neile rahalised karistused.

Kohus karistas Viisitamme 350 päevamäära ning Saart 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega, summa suurus sõltub süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta keskmisest päevasissetulekust. Viisitamme puhul on rahalise karistuse suurus 306 950 krooni ja Saare puhul 205 500 krooni.

Lisaks mõistis kohus mõlemalt välja sundraha, kummaltki 6525 krooni, toimiku koopiate kulu Viisitammelt 1000 krooni ja Saarelt 216,80 krooni ning Viisitammelt ja Saarelt solidaarselt dokumendiekspertiisi maksumuse 20 940 krooni.

Koos Viisitamme ja Saarega kohtu all olnud Kingi mõistis kohus altkäemaksu andmises õigeks. Samas süüdistusepisoodis mõistis kohus Viisitamme süü tõendamatuse tõttu õigeks.

Süüdistuse kohaselt edastas Viisitamm Pärnu spordihalli ehitamise pakkumiste esitamise ajal ühe ettevõtte esindajale võrdlustabeli teiste ettevõtete esialgsete pakkumiste detailidega ning andis sellega eelise just sellele firmale lõpliku pakkumise esitamisel. Kuna materjal sisaldas äritegevust puudutavat teavet, oli tegemist konfidentsiaalse informatsiooniga, mis oli teatavaks saanud Viisitammele ametitegevuse käigus.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on ametiisikul kohustus hoida selliseid andmeid saladuses, seega pani Viisitamm nende andmete edastamisega toime kuriteo, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist.

Samuti edastasid Viisitamm ja Saar süüdistuse järgi Pärnu linna tänavate hoolduseks 1. augustist 2008 kuni 31. juulini 2014 korraldatud riigihanke raames ühe saabunud pakkumuse kolmandale isikule. Materjal sisaldas äritegevust puudutavat teavet, mis väljendus konkreetsel juhul hinna kujunemise avalikustamises, mida loetakse piiratud juurdepääsuga äriteabeks ning on avaliku teenistuse seaduse tähenduses muu konfidentsiaalsena saadud informatsioon.

Seega panid Viisitamm ja Saar koos ühiselt ja kooskõlastatult pakkumuse edastamisega toime karistusseadustiku järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis käsitleb kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumist.

Veel süüdistas prokuratuur Viisitamme ja Saart Pärnu linna usalduse kuritarvitamises, millega oleks kuriteo lõpuleviimisel tekitatud linnale ligi kolme miljoni krooni suurune kahju.

Samuti oli Viisitamm kohtu alla antud altkäemaksu võtmise ja Vello Kink (54) Viisitammele altkäemaksu andmise süüdistuses. Neis süüdistustes mõistis kohus süüdistatavad õigeks süü tõendamatuse tõttu.