:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2011/08/24/719826t1h9888.jpg)
Esmaspäeva õhtul kogunesid bensiinifirma Olerex kutsel ettevõttele kuuluvasse Raeküla raudteejaama hoonesse inimesed, kes tunnevad end puudutatuna jaamahoone võimalikust lammutamisest ja selle asemele kerkivast moodsast kütusetanklast.
Olerex võib taganeda Raeküla raudteejaamast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohale oli tulnud poolsada inimest, kõige enam raekülalasi.
Kiiresti väitluseks muutunud kohtumist püüdis juhtida AS Olerexi avalike suhete juht Maily-Maria Kiviselg, kelle sõnutsi oli rahvaga kohtumise soovi põhjus mitu hiljaaegu Pärnu Postimehes ilmunud artiklit ja Raeküla seltsi korraldatud rahvaküsitlus.
Küsitlusele vastas 143 inimest, kellest 121 on jaamahoone säilitamise poolt, kümme pooldavad lammutamist ja 12 on ükskõiksed.
Kuigi Olerex oli kutsunud inimesed arutama vana jaamahoone edasist saatust, kujunes kohtumine rünnakuks tulevase võimaliku bensiinitankla vastu, sest üsna kohe ilmnes, et Olerex ei näe tankla püstitamisel Raekülla jaamahoone säilitamist ega uue ehitisega sobitamist.
Kohvik ja kauplus
Jaamahoone 1980. aastatel projekteerinud Kuno Raude küsis hakatuseks teravalt, kes andis Olerexile Pärnu linnavalitsusest suulise loa jaamahoone lammutada, kui tankla ehitamiseks läheb. “Linna üldplaneeringus nähakse ette hoone säilitamist,” täpsustas Raude.
Kohale tulnud Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel ja linnaarhitekt Karri Tiigisoon viitasid Raudele vastates 2002. aastast kehtivale detailplaneeringule, mis ei näe seal ette vana hoonet ega selle lammutamistki.
Olerexi avalike suhete juht lisas, et firma esindajad olid linnavalitsusega enne kinnistu ostu-müügitehingu sõlmimist tänavu kevadel konsulteerinud ja saanud planeerimisosakonna spetsialistidelt kinnituse, et vana hoonet tohib lammutada.
“Tanklasse tuleb ööpäev läbi avatud kauplus, kohvikunurk, kusjuures välistatud pole täiesti eraldi kohviku rajamine,” selgitas Kiviselg. “Kõik see eeldab kogu kinnistu ümberplaneerimist.”
Enamik kogunemisel sõna võtnuist väljendas oma vastuseisu tanklale. “Kõik kohad on niigi linnas tanklaid täis, mis valu on siia veel üks ehitada?” kordus küsimus.
Kiviselg vastas, et äriline kalkulatsioon lubab siin toota kasumit. “Ühe keskmise tankla ehitus läheb maksma umbes miljon eurot,” teatas ta. “Keegi ei teeks sellist investeeringut, kui ei loodaks seda tasa teenida.”
Muinsuskaitsespetsialist Eduard Rajari arvas Olerexi kasumitaotluse peale, et üldse on tänapäeval välja kujunenud nii, et linna ehitavad ärihuvidest kantud inimesed ja linna ei planeerita tasakaalustatult kooskõlas eri huvidega.
“Me teeme järjest ühe ja sama vea, kui linn müüb maad ärisektorisse ja kaotab kontrolli seal ehitatava üle,” pahandas Rajari.
Linn müüs kõnealuse Riia maantee 116 kinnistu eraomanikule mõne aasta eest, uus omanik rentis ruumid kohvikupidajale ja müüs kinnistu kevadel edasi Olerexile.
Müügitehingu tingimus
Kuigi Kiviseljal oli rahvale ette näidata tankla eskiisprojekt, mille järgi kerkiks uus hoone eriprojekti järgi, viimistlusmaterjalideks kivi, klaas ja plekk, ning lubas rohelistele, et kinnistul säilitatakse pool seal praegu veel kasvama jäänud mändidest, ei kostnud tankla kaitseks rahvalt ainustki sõna.
Linnaarhitekt küll ütles, et praegu käivad neil Olerexiga läbirääkimised ehitusloa andmise üle, mille järgi jaamahoone võiks lammutamata jääda, kuid seegi ei aidanud rahva üldist meelsust muuta.
Viimaks rahustas Olerexi avalike suhete juht inimesi ootamatu teatega, et kui mingil põhjusel ei saa kütusefirma kinnistule tanklat rajada, siis kevadel sõlmitud maa ostu-müügitehing kaotab kokkuleppe kohaselt kehtivuse.
Siis on pall taas endise omaniku käes: kas rentida jaamahoone kohvikule või jätta oma funktsiooni kaotanud ehitis tühjana seisma.
AS Edelaraudtee pole jaamahoone kasutamise vastu huvi ilmutanud ja on viimased aastad selleta läbi ajanud.