Paikuse lasteaias käivad õppimas kolleegid üle Eesti

Paikuse lasteaed alustas 1981. aastal kuue rühmaga, mõõna-aastal 1993 oli rühmi vaid kolm ja nüüd on rekordarv: kümme, neist kaks on sõime- ja kaheksa aiarühmad. Foto: Urmas Luik

Augusti viimasel päeval ja septembri algul oma 30 aasta juubelit tähistav Paikuse lasteaed Mesimumm peidab endas meeskonna jagu ettevõtlikke daame, kelle tegemised on laienenud oma majast väljapoole nii maakonnas kui riigis.

Lasteaia elust räägivad õppealajuhataja Leila Feldmann, majandusjuhataja Grüüne Ott, tervishoiutöötaja Helemai Merila ja lasteaia esimene juhataja, nüüd õpetajaid asendav Mari Pukk.

Selles majas on 2009. aastal, kui Pärnu maavalitsuses kaotati alushariduse inspektori ametikoht, asutatud ja registreeritud Pärnu maakonna alusharidusjuhtide ühendus PAHJU.

Samast ajast koordineeritakse Mesimummist maakonna tervist edendavate lasteaedade (TEL) võrgustiku tööd.

Lasteaia direktor Eve Kalimulina oli enne PAHJU juhatuse liikmeks asumist Pärnumaa alushariduse ainesektsiooni esinaine, ta on olnud Tartu ülikooli õppekava arenduskeskuse alushariduse töörühma liige ja Paikuse lasteaia sisehindamissüsteemi looja.

Ühesõnaga, kogenud praktik ja koolitaja, tänu kellele on just selles majas toimunud kogu riigi lasteaednike, õpetajate ja juhtide koolitused, kus kogemusi on jaganud Mesimummi töötajad.

Nende loengute ja Paikuselgi juurutatu märksõnad on lasteaiaõpetaja eneseanalüüs, laste oma piltide, sõnade ja jutukestega aabitsa koostamine ning päeva- ja nädalasõna metoodika, mis on eeltööks laste lugema ja kirjutama õpetamisel mängu kaudu. Kus tegutseb, oma mõtteid väljendab ja aktiivsust ilmutab laps, õpetaja roll on lapsi mõtlema ja tegutsema suunata.

Eelmainitud laiendatud juhtkond töötab majas samast ajast, kui Paikuse vallas algas rõõmus beebibuum ja 1990ndatel koondamise ja lastemõõna läbi elanud lasteaed sai uue kasvuhoo. 2007. aastal valmis juurdeehitus, asutus kasvas kümnerühmaliseks ja selle pikaaegselt juhilt Maie Kalbuselt võttis teatepulga üle Kalimulina.

Mis teeb selle maja eriliseks?

Pukk: Oleme erilised tänu Evele, kes korraldab igasugust avatud tegevust meie majas. Minu meelest oleme küll üks lasteaedadest, millelt on väga palju midagi õppida. Kogemuste vahetus on see õige märksõna.

Ott: Kui rääkida sellest, mis on kõige suurem vahe, siis me rakendame ära iga inimese tema professioonist lähtuvalt.

Kui näiteks Helemai meie meeskonda lisandus, hakkas ta enda pädevuse piires jagama oma tervise- ja tuleohutusalast kogemust. Leila puhul täpselt sama: kui tema on koostöös õpetajatega oma õppeaasta kokkuvõtte vormi loonud, on jällegi julgust jagada seda maakonnale kas juhtide ühenduse või ainesektsioonide kaudu või õppepäevadel.

Eve kasutab siin filmitut oma koolitustes ja ülikoolides. Tegelikult on meil see võimaluste looja olnud ikkagi Eve. Oleme saanud tänu talle tagasisidet selle kohta, mis on mujal riigi lasteaedades, ja see on andnud julgust. Tema usk iseendasse ja kaastöötajatesse sütitab.

Feldmann: See aitab endalgi õppida ja näha tervikut. Kui mina jagan enda materjale, saan neilt, kellega ma seda jagan, uusi mõtteid ja minu pagas täieneb.

Ott: Kui lasteaed sai 2006. aastal maakonna kõige koolitajasõbralikuma asutuse tiitli, oli see suuresti Eve teene, tema looming, mille tegelikku mõju me näeme nüüd.

Arvan, et teiste lasteaedade õppimiskoht on olnud meie igaesmaspäevane infovahetus, mis mujale on lisandunud. Oleme üksteisele kõvad tagasisidestajad.

Kindlasti on suur pluss, et meil on majas sekretär. Meie nägime seda arenduskohana ette ja oleme konstruktiivset koostööd teinud omavalitsusega, et saaksime seda koosseisu pidada, mis tegelikult annab aega, et saame teha enam sisulist tööd.

Feldmann: Hästi oluline on see, et õpetaja abid, kes üldarvamuse järgi on söögitädid, on meil väga tugevalt seotud õppeprotsessiga. Nad teevad lastele huviringe ja on kaasatud tegevusse.

Ott: Meie siin eesotsas olemegi kõik märkajad ja võimaluse loojad. Selles mõttes mulle hästi meeldib, et see maja siin on võimaluste maja.

Meie maja remondimees teeb lastele puutööringi, mis toimib teist aastat ja on väga populaarne. Üks õpetaja abidest annab draamaõpetust lastele ja teine teeb kokandusringi. Nende professioon ja funktsioon siin majas on küll teine, aga need oskused ja tahe loovad põnevaid kooslusi.

Paljusid õpetaja abisid on see pedagoogikat õppima viinud ja kindlasti on oluline, et kaks õpetajat on läinud siit juhatama Suigu lasteaeda-algkooli ja Tori lasteaeda.

Feldmann: Ja meie majale on see kasuks, et oma õpetaja abid tõusevad redelil ja jäävad meile õpetajaks ning nende väärtused jäävad meiega.

Pukk: Võib-olla see on andnud tõuke, et meil ei võeta nii, et õpetaja on see kõige tähtsam ja tema abi tööd ei väärtustata, vaid tehakse meeskonnatööd. Kõik on võrdsel tasemel. See annab õpetajate abidele innustust, et nende tööd väärtustatakse.

Merila: Ka laste arenguvestlustes osaleb meil terve meeskond.

Õpetajate abide palgad on Eestis üpris madalad.

Ott: Ma väga loodan, et kunagi on õpetaja abi töö väärtus, et inimene tahab seda tööd teha, kuigi olen veendunud, et need inimesed, kes praegu tööl on, ei ole lapsena sellest tööst unistanud. Nad teevad seda mingil muul põhjusel.

Aga mida ma pean ütlema: meie omavalitsus on neid palju toetanud. Mullu, kui pedagoogilisel personalil palk langes riiklikult, siis teenindaval personalil me ei langetanud töötasu mitte üks sent.

Just lugesin artiklit, kus lapsevanem heitis ette, et ringid on nagu lisaraha teenimise võimalus.

Meie ringide tegevus on pigem ajendatud sellest, et üsna keeruline on õpetajana rühmas toime tulla, kui kolme-nelja-aastane laps võetakse kell kaks pärastlõunal kaasa ja minnakse Pärnusse huvikooli. Parem, kui see ring on siis siin.

Feldmann: Meile on ikkagi laps oluline. Kõiki võimalusi, mida saame pakkuda, me ka pakume.

Juubeli puhul valmis Erme Pedaku ja Monica Kaski abiga lasteaial eesseisvateks pidustusteks tagasivaatav trükis. Selle järgi olete keerukatest 1980ndatest kuni tänapäevani läbi teinud täieliku muundumise.

Sealt võib lugeda, et 80ndatel pandi suurt rõhku kommunistlikule kasvatusele, mis kajastus õppetegevuseski. Näiteks tähistati NSV Liidu 60. aastapäeva, Pärnu vabastamise 40. aastapäeva, Nõukogude armee aastapäevi. Traditsiooniks oli armee aastapäeval vanemate lastega matk vabastajate tanki juurde Lodjas.

Nüüd on majas eraldi veega mängimise tuba, filmivaatamise, kunsti- ja puutöötuba.

Kui Paikuse lasteaed 30 aastat tagasi loodi …

Pukk: 30 aastat tagasi oli päris mäsu enne avamist. Siin juhtus selliseid asju, et tagantjärele tõesti ütled Ansipi moodi “Tule taevas appi!”.

Kõige koledam lugu oli minu meelest see, kui ilmnes, et kurtide ühingu tehtud voodikapid olid sisse ehitatud kitsamad ja vangla tehtud raudvoodid laiemad.

Siis vedasime need EPT metallitöökotta, võtsime jupid vahelt välja ja panime uuesti kokku, et voodid kappi mahuksid. Üle 100 niisuguse kolaka, aga ega me väga õnnetud olnud, olime lõbusad ja rõõmsad ja noored kõik.

Hetkekski ei mõelnud, et ei saa korda või kuidas me need voodid kappidesse saame.

Maja ei olnud lasteaialiku välimusega, kuigi meile väga armas. Mäletan, kui Vambola Põder käis meil poliitloengul ja küsisin, ega olnud ju raske meie maja üles leida, ja ta vastas: “Kuidas ei olnud, ma arvasin, et see on karjalaut.”

Õpetamine on kardinaalselt muutunud. Varem olid ministeeriumi programmid ees, mõelda ei olnud vaja. Oli nii, et “mina õpetan, sina kuula”. Ja oli häid asju ka, mida praegugi vaja läheb.

Ott: See ongi kõige sisulisem muutus. Kui praegu küsida ükskõik kellelt siin majas, kes siia hommikul päeva lastega jagama tulevad, mis on selle maja põhiväärtus või millest me lähtume, siis ma arvan, et kõik teavad: see on laps.