Sarandi soovib meenemündi siduda linna arenguga

Kuniks Pärnu linna ametlik meenemünt on alles idee, saab igaüks endale Venuse bastioni sepikojas Gunnar Varese käe all meelepärase meene taguda. Foto: Urmas Luik

Korra on kontrollimatuid kulutusi pelgav Pärnu linnavalitsus juba lükanud tagasi Raul Sarandi ettepaneku võtta endale koostöös MTÜ Pärnu Mündikojaga kohustus korrastada muulide esine maa-ala. Nüüd esitas Sarandi vastava ettepaneku Pärnu linnavolikogule.

Pärnu Mündikoja juhatuse liikmena esitas Sarandi ühingu nimel volikogule ettepaneku lisada linna arengukavva nii muulide korrastamine kui muuliga seotud Pärnu meenemündi kontseptsiooni elluviimine. Kui meenemünt arengukavasse kirjutatakse, on Sarandi selgitusel juba lihtsam leida ettevõtmise rahastamise võimalusi.

“Ma ei tea, mis ametkond otsustas, aga eks ma varsti volinikuna näen seda asja,” on Sarandi ootel. Igatahes on ta veendunud, et kodanikualgatus vajab tuge.

Meenemündi ideest reaalsuseks vormimiseks kuluks Sarandi hinnangul laias laastus 25 000 eurot. Sellest 10 000 võiks vastavalt tema ettepanekule leida oma eelarvest linn. Ülejäänud 15 000 paneksid välja Pärnu Mündikoda ja Euroopa Liidu fondid.

Muulide korrastamiseks, mis Sarandi selgitusel on meenemündi käivitamise üks eeldusi, kuluks tema kalkulatsiooni põhjal kahel järgneval aastal kokku 20 000 eurot.

Sarandi möönab: tõepoolest, “muuli kordategemine” on piiritlemata mõiste, peaaegu põhjatu auk, kuhu raha panna. Ent alustada oleks vaja algusest, muuli algusest. “Puhastada, niita, siluda, kiviplaate panna, silt korda teha, teerada korrastada, võimalusel valgustada, sonnist üle viiv purre korrastada … Seda kõike saab teha jupphaaval ja jõudu mööda,” räägib ta.

Mis meenemüntidesse puutub, siis tegelikult võib juba praegu iga soovija neid endale Pärnus Venuse bastioni sepikojas taguda nii palju, kui hing ihkab.

Läbi aasta on selles sepikojas vermitud münte nii hansapäevade, Pärnu 760. aastapäeva, taasiseseisvumise kui muude sündmuste tähistamiseks. Kokku on valida tosina vormi ja kujundi vahel, millega münt endale meelepäraseks taguda. “Ei ole küll sellist kinnitatud Pärnu meenemünti, aga “Pärnu” kirja saab peale ning jääb mälestus Pärnust,” kinnitab sepikoja peremees Gunnar Vares.

Samal ajal on Vareski seda meelt, et linnale oleks vaja ametlikku münti. “Ideel on jumet ja sellel võiks olla kandepinda küll,” kiidab sepp Sarandi plaani heaks, nagu ka seisukoha, et linnavõim võiks ettevõtmist toetada. Rahaliseltki.