Pärnu linnavalitsus kavatseb Jaansoni rada edasi ehitada ilusa linnatänavana, sportlaste hinnangul on aga kolme meetri laiune spordi- ja kergliiklusrada liiga ohtlik.
Jaansoni rada: kas ilus linnatänav või spordirada?
/nginx/o/2013/12/30/2723350t1ha1e4.jpg)
26. august 2011, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sõudelegend Jüri Jaanson ja ajakirjanik Enn Hallik omal ajal Jaansoni raja mõttega välja tulid, nägid nad selle kasutajatena eeskätt jooksjaid ja kepikõndijaid. Keegi ei osanud ette näha, et rada kujuneb ühtviisi populaarseks nii väikese lapsega jalutajate kui rulluisutajate seas.
Kuigi linnavalitsus on kuni 30 kilomeetrit tunnis kihutavate rulluisutajate tõttu rajal koertega jalutamise keelanud, on õnnetused kolme meetri laiusel rajal kerged tulema. Väike laps võib käituda niisama ettearvamatult kui koer, rada on selleks liiga kitsas, et teineteisest ohutult mööduda.
Uus rada tuleks niisama kitsas
Kogemustest õppust võtmata on linnavalitsus väljastanud ehitusloa Pärnu jõe vasakkaldale kavandatava spordi- ja kergliiklusraja kohta, mis samuti on ainult kolm meetrit lai. Uus tee ulatuks jõekallast pidi Papiniidu sillast Kesklinna sillani. Ehitusluba ning arhitektuuribüroos Luhse ja Tuhal valminud projekti oli vaja selleks, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) toetust küsida.
EAS otsustaski eraldada ligi kaks miljonit eurot, kuid alles 2013. aasta alguses. Selleks ajaks loodab Pärnu linn oma laenukoormuse lubatud piiridesse saada, lõhkilaenajatele Euroopa Liidu raha ei anta.
Abilinnapea Romek Kosenkraniuse sõnade järgi suudab linnavalitsus EASi toetusele juurde panna kõige rohkem kümme miljonit krooni ehk 639 116 eurot. Arvestada tuleb aga, et projekt on koostatud 2010. aasta ehitushindade põhjal. Seega kulub enamik linna rahast ehitushindade kallinemisele ja omaosaluseks.
Pärnu Kahe Silla klubi on aasta algusest linnavalitsuse tähelepanu juhtinud, et uue raja laiusest tee eeldatavat kasutusintensiivsust arvestades ei piisa. Viimati kirjutas sellest Jaanson 2. augusti Pärnu Postimehes. Linnavalitsuse vastus on lihtne: “Rohkem raha ei ole ja kui me projekti üle pikalt vaidleme, võime EASi toetusest üldse ilma jääda.”
30 000kroonised valgustid
Eesti liberaalide eeskuju Siim Kallas on öelnud, et saatan peitub detailides. Raja maksumus sõltub kaldakindlustuse ulatusest, kasutatavatest valgustitest ja väikevormidest, asfaltkate ise polegi nii kallis.
Uue kergliiklustee hinnakalkulatsiooni järgi oleks selle maksumus koos käibemaksuga 25,3 miljonit krooni. Ehitustöödeks on arvestatud 19,7 miljonit, ülejäänu on käibemaks ja varu ettenägematuteks töödeks.
19,7 miljonist 3,2 kavatsetakse kulutada maapinna kindlustamiseks, 4,6 miljonit pinnakatteks, 10,3 miljonit raja valgustamiseks ja 1,4 miljonit pinkide, prügikastide, lillekastide paigaldamiseks. Kindlasti võib materjalide ja tööde maksumus kolme aastaga kallineda, täpsetest numbritest olulisem on nende omavaheline proportsioon.
Valguspunkte on uue raja äärde planeeritud 275. Neist 263 on nelja meetri kõrgused puitpostid koos valgustiga, üheksa 2,9 meetri kõrgused metallmastid dekoratiivvalgustiga ja kolm poole meetri kõrgused pollarvalgustid. Tähelepanuväärne on kahe esimese valgustitüübi ehk enamiku lampide hind: 30 000 krooni tükk.
Pärnu tänavavalgustuse eest hoolt kandva AS Elwo projektijuhi Tarmo Lauri andmetel maksab üheksa meetri kõrgune puitpost ilma käibemaksuta 2500 krooni. Metallpostid on natuke kallimad, kuid vandaalikindlamad.
Lõhkumine pole odav lõbu
Laur soovitas uue Jaansoni raja äärde paigaldada metallpostid, sest puitpostid ei pea seal kaua vastu. Metallposte on kasutatud ka Jaansoni raja Rääma tänava poolsel küljel.
“Disainerid ei kujuta üldse ette, mis mingi asi maksab. Rannapark on küll väga kena, aga seal on jõhkralt kallid valgustid. Rannapromenaadil lõhutakse kogu aeg lampe, see ei ole linnale just odav lõbu,” rääkis Laur.
Jaansoni raja pikenduse projektist selgub, et arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal on kogu raja valgustamiseks kasutanud “ainult Pärnu jõe jaoks disainitud valgusposte, mille läbivaks kujundusteemaks on aerud”. Kindlasti oskab mainekas firma huvitavaid lahendusi pakkuda, kuid tellija otsustada on, kas ta kulutab üle kaheksa miljoni krooni eksklusiivsetele valgustitele või nendes kohtades, kus maapind seda lubab, kolmemeetrise asfaltkatte nelja- või viiemeetriseks laiendamisele.
Võhikutel on raske öelda, kas iga immutatud puitpalgist tehtud suure pingi õiglane hind on 22 200 krooni ja kas mõnel pool tuleks tingimata laudkatet kasutada. Aga kui kaalukausil on inimeste ohutus ja ilu, kipub talupojamõistus enamasti esimest eelistama.
Ilus või kasutajasõbralik?
“Eelistan alati funktsionaalsust atraktiivsusele,” ütles üks Jaansoni raja idee autoritest Enn Hallik. “Kui vaadata parempoolset rada, siis see on ülerahvastatud ja ohtlik. Olen täiesti veendunud, et kolme meetri laiune rada on selge jama.”
Hallik näeb projektis teisigi ülepakkumisi, näiteks puitkattega sillakesi vee kohal. “Tehke vähem ilus, aga kasutajasõbralik,” soovitas ta.
Pärnu linnavolikogu esimehe Vahur Mäe sõnade järgi mängib jõe vasakkaldale rajatav rada linna ja tema lähivaldade elus suuremat rolli, kui seda praegu teadvustatakse, sest uus Jaansoni raja lõik on valdadest lähtuvate kergliiklusteede ühenduslüli. Kui tee ehitada, peaks see olema sellise laiusega, et liikumine poleks takistatud.
Mäe möönis, et kalda kindlustamine muudab tööd väga kulukaks ja peale teelindi on vaja valgustust, kuid temagi hinnangul tuleks kaaluda soodsamaid valguslahendusi ja kallimate lisafunktsioonide algsest plaanist väljajätmist.
Kui sellest ei piisa, pakuvad sportlased vana rahvatarkust: kui sa kohe ei jõua, tee pool, aga tee hästi. Mäe sõnutsi võib tee ehitust etappidesse jagada ka nii, et rada ehitatakse küll tervikuna valmis, kuid kõik muu sinna juurde kuuluv hiljem.