Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) ühisprojekti tulemusel on seitsmes Pärnumaa omavalitsuses valminud üheksa ja Sindis valmimas kümnes palliväljak, kus saab mängida nii korv-, võrk- kui rahvastepalli.
Spordisõpru ootab kümme palliväljakut
30. august 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uute sügavimmutatud puidust põrandaga, pinkidega ääristatud ja valgustatud välisväljakute ehitamist alustas Eston Ehitus mullu suvel ja jätkas sel suvel.
Praeguseks on väljakud rajatud Lavassaares, Jõõpres, Audru alevikus, Seljal, Tammistes, Surjus, Uulus, Jõulumäel ja Tõstamaal. Sindi väljak peaks valmima septembri lõpuks.
POLi juhatuse liige Siim Suursild märkis, et tegemist on omavalitsuste esimese sedalaadi ühisprojektiga, kus midagi koos valmis ehitatakse, ja see on olnud paras proovikivi.
”Kuna hange tehti 2010. aasta kevadel, kui ehitushinnad olid maas ja konkurents tugev, pean kahjuks möönma, et tegemist oli alapakkumisega,” nentis Suursild.
Ehitusperiood venis ja ehitushinnadki on vahepeal tõusnud, seetõttu pikendati mitmel korral tähtaega ja probleeme on olnud töö kvaliteediga. Väljakud on kõik kasutatavad, kuid väikseid puudusi mõnel pool veel leidub.
85 protsenti rahast tuli Euroopa Liidult ja 15 protsenti omavalitsustelt, väljaku keskmiseks maksumuseks koos käibemaksuga kujunes 800 000 krooni ehk veidi üle 50 000 euro.
Mõte sai alguse POLi omaaegsetelt juhtidelt, kuna kohalike investeeringute programmi – KOIT kava hindamisel olid teatud kriteeriumid, mis andsid enim punkte. Nende seas olid omavalitsuste piire ületavad projektid. Algatusega said liituda omavalitsused, mis seda soovisid.
Avatud kõigile
Kõik palliväljakud ei ole päris ühesugused. Jõulumäe väljak on näiteks oma mõõtmetelt ülejäänutest natuke suurem ja sinna on rajatud varikatused. Tõstamaa väljak on tehtud nii, et sinna saaks paigutada kaks võrkpalliplatsi.
Audru alevikus spordihoone lähedale rajatud plats on teistest universaalsem ja maksumuselt kallim. “Miks ta tuli teistsugune, oli puhtalt maa küsimus. Audrus ei saadud maa-asju korda seal, kuhu puitkattega väljak oli algul planeeritud. Spordihoone juures oli aga projekt varasemast ajast olemas,” selgitas Suursild.
Ülejäänud väljakud on ühesuguse lahendusega. Mitmes kohas tehti uued väljakud 30–40 aastat tagasi rajatud vanade ja äravajunud asfaltkattega spordiplatside peale.
Väljakutele võib minna palli mängima oma sõpruskonnaga põhimõtteliselt ükskõik mis kellaajal. Kuigi enamikule neist on aed ümber ehitatud, on värav üldjuhul lahti, kuid näiteks Jõulumäel tuleb end enne registreerida.
Võrkpalli mängimiseks vajalikud võrgud ja postid on üldjuhul hoiul naabruses asuvates koolides-lasteaedades.
Järgmine ühistöö on keskkonnahariduskeskus
Esimene ühisprojekt ei jää Suursilla sõnutsi kindlasti omavalitsustele viimaseks, sest teinegi on keskkonnainvesteeringute keskuse toel käimas. Kuigi suurpanustaja on selles Pärnu linn, annavad keskkonnahariduskeskuse rajamisel oma osa maaomavalitsusedki. POLi juurde on selleks tööle võetud projektijuhid ja lähiajal kuulutatakse välja keskuse ehituse hange.
“Keegi ju valdades iseseisvalt loodusõpetuse maja endale tõenäoliselt ehitada ei jõua, mistõttu ühine loodushariduse pool tuleb linna,” põhjendas Suursild.