Fortum rõõmustab pärnakaid soojuse hinnaga

Raido Keskküla
, veebitoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Fortum Eesti müügijuhi Hillar Nuudi kinnitusel liigub koostootmisjaam odavamate kütuste kasutuselevõtmise suunas.
Fortum Eesti müügijuhi Hillar Nuudi kinnitusel liigub koostootmisjaam odavamate kütuste kasutuselevõtmise suunas. Foto: Ants Liigus

Pärnakaid toasoojaga varustav Fortum Eesti Pärnus lähiajal soojusenergia hinda tõsta ei kavatse, 1. septembrist hind koguni langes veidi.

Fortum Eesti ASi müügijuhi Hillar Nuudi kinnitusel langes sooja hind Pärnus 20 eurosendi võrra ja on nüüdsest koos käibemaksuga 49.55 eurot ehk 775 krooni megavatt-tunni eest. Eelmise aasta novembrist kehtinud hind oli 779 krooni.

Nuudi jutu järgi on Pärnus müüdav soojus üks Eesti odavamaid. Vaid Narvas, Kohtla-Järvel ja Sillamäel, kus kasutatakse põlevkivi, on toasooja hind madalam.

Kuna kütuste, sealhulgas kohalike kütuste turba ja hakkpuidu hinnad tõusevad, ei jää soojuse hind pikas perspektiivis samaks. Nuudi sõnutsi on sooja hinna tõstmine pikk protsess: vähemalt pool aastat ja sel aastal hind kindlasti ei muutu.

Sooja hinda aitab stabiilsena hoida koostootmisjaama efektiivsus, kus müüakse kahte toodet, soojus- ja elektrienergiat ning soojus on elektritootmise jääkprodukt. Praegune hinnamuutus ei ole siiski tingitud koostootmisest, vaid jaamas kasutatavate kütuste hinnast, kuna firma on võtnud suuna aina odavamate kütuste kasutamisele.

Nuudi selgituse põhjal on koostootmise puhul rõhk pigem elektril, firma teenib suure osa oma tuludest elektrimüügist. Ainult sooja tootvad ettevõtted töötavad pea nullkasumiga.

Müügijuhi kinnitusel mõjutab sooja hinda veel müügimahtude säilitamine. Eriti majade soojustamise, hindade kerkimise ja üldise kokkuhoiu taustal. Fortumil on see õnnestunud ja veidi on ettevõte müügimahtu isegi suurendanud.

Sooja hind on kõrge just väikestes asulates, kus selle tootmiseks kasutatakse vedelkütuseid või maagaasi. Hinnalangust neis paigus paraku ette näha pole.

Pärnu koostootmisjaamas kasutatakse kütusena 90 protsenti hakkpuitu ja kümme protsenti freesturvast.

Talvel turba tähtsus suureneb. Freesturvas on küll kütusena odavam kui hakkpuit, aga turba puhul on väiksem elektritootmise toetus.

Fortum Eesti koostootmisjaama soojaklient on suuresti kogu Pärnu linn. Eraldi on Fortumil vaid väike katlamaja Pärnus Õli tänaval, aga selle ühendustorustikku juba projekteeritakse. Suurem laienemine jäi firmal eelmisesse aastasse, kui suleti endine KEKi katlamaja ja Fortum võttis üle nende kliendid.

Laienemisplaanide kohta ütles Nuut, et üks võrgupiirkond on neil veel välja vaadatud. Nimelt on Pärnus Papiniidu Keskuse juures õlikatlamaja.

„Kui me leiame raha ja see projekt õnnestub, hakkame oma võrguga sinnapoole minema,“ rääkis Nuut.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles