Arheoloogia ja ehitusajaloo grupi AEG arheoloogid on seoses Pärnu kesklinna uue veevärgi ehituse ja Vallikääru rekonstrueerimisega kahe aasta vältel uurinud siinset maapõue ja tulemusega enam kui rahul.
Arheoloogide uurimistöö täpsustab pilti vanast Pärnust
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
28. september 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grupi AEG juhtarheoloogi Rünno Vissaku sõnade järgi võtab siinse arheoloogilise töö vormistamine veel aasta jagu aega. Kuid juba praegu, veel enne leidude konserveerimist, süstematiseerimist, jooniste tegemist ja muid sellelaadseid tubaseid töid lausus ta, et Pärnu kesk- ja varauusaegne kultuurikiht on hästi säilinud ja leiurohke.
“Kaevamiste käigus oleme silma peale pannud ligikaudu poolele tosinale leiule, mis kindlasti tuleks välja panna Pärnu muuseumi veebruaris avatavas püsiekspositsioonis,” sõnas Vissak. “Aga ka kõik teised meie leitud arheoloogilised esemed kuuluvad säilitamisele Pärnu muuseumi hoidlates.”
Vissaku kirjelduse kohaselt on tänavu Pika, Munga ja Malmö tänava kaevamistel avastatud huvitavamate leidude hulgas mitmesuguseid tarbeesemeid, nagu nõelad, noad, värtnakedrad, kammid, aga ka “meeldiva lõõgastusega seotud keraamilised kannud, pudelid ja joogipeekrid”.
“Kuna Pikal tänaval ja Munga ning Malmö tänaval on kultuurikihi iseloom soodne mitmesuguste puidust, nahast, luust esemete säilimiseks, on kogunenud palju selliseidki leide, mis enne muuseumi andmist vajavad oskuslikku konserveerimist,” selgitas Vissak põhjust, miks arheoloogilise vanavara teekond leiupaigast muuseumifondidesse mõnikord nii pikk on. “Kahjuks on Eestis konserveerimise tingimused kehvapoolsed, kuna meil puudub suur arheoloogilisele materjalile sobiv labor, kuhu leide üle anda.”
Näiteks on leidude hulgas materjali, millest hoolika tööga annaks kokku õmmelda 14.–15. sajandisse kuulunud moekaid kingi.
Ei lähe enam kaua
Kuna arheoloogide töö Pärnu vanalinnas on otseselt seotud vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamisega, pidurdab arheoloogiline järelevalve ja sellest johtuv vajadus uurimise järele paratamatult torutöid.
Vissak kinnitas, et nad arvestavad sellega ja arheoloogilistes välitöödes on tehtud ainult lühiajalisi pause.
“Küllalt suure mahuga uuringutele Pikal ja Malmö tänaval värbame kaevajaid juurde,” lausus Vissak, lubades, et külmade lähenemisega ja vajadusega torutööd vanalinnas lõpetada muutub muinasteaduslik töö torude tarvis kaevatud kraavides veel intensiivsemaks kui seni.
“Korraga võib arheoloogiliste uuringutega seotud olla kümme või enamgi kaevajat, kes töötavad kolme arheoloogi juhendamisel,” rääkis Vissak. “Peale selle aitavad meid lahtikaevatud ehitiste ja rajatiste koha fikseerimisel geodeedid ja tehnikud-joonestajad.”
Vissak kinnitas, et oktoobri lõpuks jõuavad arheoloogilised tööd Pärnu vanalinnas lõpule. Torutööd peavad siinses vana- ja kesklinnas valmis saama enne talvekülmade tulekut.
Arheoloogiline uurimine on linna ajaloo seisukohast vajalik, sest maapõue kaevates on ilmsiks tulnud erinevusi näiteks kesk- ja Rootsi-aegsete linnaplaanide ning Pärnu vanalinna tegeliku ilme vahel.
Arheoloogia muudab plaane
“Varasemast täpsemalt oleme tänapäevasel linnaplaanil lokaliseerinud keskaegse turuplatsi piirid, Pika tänava kulgemise ja selle ääres asunud kalmistute paiknemise,” rääkis Vissak. “Samuti Munga tänava joone ning selle servas asunud kivihoonete paiknemise. Samuti oleme saanud huvitavat materjali keskaegse puithoonestuse kohta.”
Vissak märkis, et kuigi Pärnu muldkindlustuste ehitamise ajast on säilinud palju Rootsi inseneride koostatud linnaplaane, ilmnes uurimise käigus, et nendegi ülekandmisel tänapäevasele linnaplaanile on viga sageli 10–20 meetrit.
Kaks aastat väldanud ja lõpusirgele jõudvat uurimistööd Pärnus kokku võttes ütles AEG juhtarheoloog, et koostöö torutööde korraldaja AS Pärnu Veega on olnud hea.
“Tellija põhimure on mõistagi torustike ehitamine, aga oleme hästi läbi saanud,” sõnas Vissak. “Meil kellelgi pole olnud aega ega tahtmist tegelda kõrvaliste vaidluste, vaid kõige kiiremate ja kohasemate lahenduste otsimisega. Samuti on meil olnud hea koostöö muinsuskaitse Pärnumaa inspektoritega.”