Pärnu huvikoole ähvardab õppemaksu tõus

Õppimine Pärnu munitsipaalhuvikoolides võib kallineda 2012. aasta 1. jaanuarist. Foto: Urmas Luik

Uuest aastast kallineb tõenäoliselt õpe Pärnu munitsipaalhuvikoolides, sest linnavalitsus soovib õppemaksu arvestamise määra tõsta.

Praegu linna huvikoolides kehtiv õppetasu on püsinud 2009. aasta 1. jaanuarist ning jääb vahemikku kaks kuni seitse protsenti töötasu alammäärast.

Abilinnapea Meelis Kuke sõnutsi katab see 2011. aastal eri asutustes 6,3 kuni 15,8 protsenti kuludest, mistõttu tasakaalustaks paariprotsendine õppetasude tõus linna kulukoormust ligikaudu 90 000 euroga. Seda sõltuvalt õppetasust vabastamise määrast, mis kooliti jääb 10 ja 20 protsendi vahele.

Kuke jutu järgi käib linnavalitsuses praegu 2012. aasta eelarve formeerimine ja variantide läbitöötamine eelarve tasakaalu saavutamiseks. Linnapea sõnutsi on arvutatud, mida tähendab ühe või teise muudatuse rakendamine linna haldusalas olevate või toetatavate tegevuste, sealhulgas huvihariduse hindamisel.

“Kallinevas keskkonnas ja hetke linnamajanduse seisundis on Pärnu võimalused katta ainult eelarvest järjest tõusvaid kulutusi äärmiselt piiratud. Siit vajadus tuua otsuste langetamiseks koalitsiooni ette terviklikult kogu linna haldusala,” selgitas Kukk.

Teisisõnu, ühtegi otsust tasude tõstmise kohta veel langetatud pole, küll on linnavalitsus teinud koolidele ettepaneku õppemaksu suurendada ja huvikoolid on oma vastused esitanud.

Spordikool

Linnavalitsuse ettepanekul kerkiks Pärnu linna spordikooli õppetasu 11.22 eurolt uuest aastast 16.68ni, mis protsentides teeb tõusu neljalt kuueni alampalgast.

Direktor Tiit Aasma ütles, et spordikooli treenerite arvates on selline õppemaksu tõus liiga äkiline.

“Ma mõistan linnavalitsust, et kui kõik kallineb, tuleb ka huvikoolides õppetasu tõsta, aga praegu kavandatav tõus on liialt järsk. Tegime omalt poolt ettepaneku, et male jääkski neljale, lauatennis ja orienteerumine tõuseksid protsendi võrra ehk viieni. Aga kas nii läheb, ei oska öelda,” rääkis Aasma.

Õppemaksust vabastuse protsent on koolil 20, linna ettepanekul võiks see uuel aastal alaneda poole võrra. Aasma pole sellega päris päri. “Tõepoolest, me pole 20 protsendile käijatest vabastusi kunagi andnud, oleme maksmisest vabastanud ainult need, kel seda väga vaja on olnud. Kuid linna soovitud kümme protsenti jääb meile kitsaks. See peaks jääma 10 ja 20 vahele.”

Seda enam, et paljude Eesti munitsipaalspordikoolide õppetasud jäävad Pärnu omast kaugele maha.

Näiteks Viljandi spordikoolis on alates 2011. aasta 1. jaanuarist õppemaks 6.39 eurot kuus. Võru omas võetakse lastevanematelt õppekulude osaliseks katmiseks kuus 10 eurot. Tõsi, see õppetasu on Võrus püsinud juba aastast 2008, Pärnu spordikooli oma aga 2009. aastast.

Veel odavam on treenida Rakvere spordikoolis, kus kuu osalust algettevalmistusgrupis maksab 1.92 ja õppetreeninggrupis 3.20 eurot.

“Ma ei kujuta ette, mis jaanuarist saama hakkab. Toon lihtsa näite. Kui Raba ujula suleti, kaotasime oma 350st ujumistrenni lapsest ligemale 100 käijat. Kui asukoha muutus juba sedasi mõjus, mis siis veel järsust õppemaksu tõusust rääkida,” ütles Aasma.

Kunstide maja ja kunstikool

Pärnu Kunstide maja direktor Tiit Erm tunnistas samuti, et õppemaksu tõusu plaan tuli koolile ootamatult. Kunstide majas on grupitunni õppetasu praegu 11.12 ja individuaalõppes 13.90 eurot kuus.

“Käed-üles-olukord, et juba jaanuarist ehk siis keset õppeaastat tasud tõusevad. Linn põhjendas, et erakoolid on jõudsalt õppetasu tõstnud. Aga mis siis saab, kui jaanuarist lapsed koolist lahkuma hakkavad? Erialati tõstame protsenti erinevalt, näiteks koorid tahaksime jättagi kahele protsendile alampalgast, aga keskmiselt kerkivad tasud kolme protsendi võrra,” rääkis Erm.

Kunstide maja pani ette, et koolis säiliks senine õppemaksust vabastamise protsent – 20, raad soovinuks Ermi sõnutsi langetada seda poole võrra.

Vastastikuste ettepanekute esitamise kõrval jõuti kokkuleppele, et jaanuarist tuleb Kunstide majja tagasi diferentseeritud õpe.

“Vähemalt seegi hea, et linn võimaldas sisemist regulatsiooni. Diferentseeritud õppe korraldame nii, et algajad maksavad rohkem, edasijõudnud vähem. Tippudele tuleb ikka pai teha,” arvas Erm.

Pärnu kunstikoolis maksab ettevalmistuskursustel ja kunstiringides osalemine praegu 11.12 ning põhiõpe19.46 eurot kuus. Õppemaks katab ka õppevahendite kulud.

Kunstikooli direktor Kristel Kallau ütles, et saab linna kui koolipidaja murest aru. “Aga kuna ma ei ole otseselt linna finantsliikumistega kursis, ei oska kommenteerida, kas selle raha saaks leida kuskilt mujalt allikast kui lapsevanema rahakotist. Kuigi ka minu lapsed käivad linna huvikoolides ja õppetasu tõus võtab ohkama, pean ütlema, et kui on valida, kas tõsta õppemaksu kõigis huvikoolides või sulgeda neist mõni lootuses, et eraettevõtjad täidavad selle niši, eelistan esimest varianti,” avaldas Kallau.

Kunstikooli võimalused vabastada õppetasu maksmisest teatud arv õpilasi on küll piiratud, aga kool on seda lahendust alati kehtestatud mahus kasutanud.

“Oleme ka lapsevanemale vastu tulnud, kui on avaldatud soovi õppemaksu tasumisega majanduslike raskuste tõttu veidi venitada. Julgustame vanemaid rääkima ja arutama tekkinud olukordi,” tähendas Kallau.

Arvatava hinnatõusu kohta kostis Kallau, et kool linnavalitsusele ettepanekuid kunstikooli õppetasude süsteemi muutmise suhtes ei teinud.

“Kuna kunstikoolis on juba varasemast diferentseeritud õppetasude süsteem, ei näinud me praegu vajadust selle muutmiseks. Nendes huvikoolides, kus õppimine käib erialade kaupa, on see ehk võimalik. Doteerides alasid, mis ei ole nii populaarsed, mida ei paku erahuvihariduski, kuid mis siiski on kogukonnale vajalikud. Mis puudutab protsente, siis ma olen näinud linnavalitsuse tööversiooni, millel puudub õiguslik alus ja mida mul ei ole õigus kommenteerida. Sama kehtib õppemaksust vabastamise protsendi kohta,” selgitas Kallau.

Muusika, loodus ja tehnika

Pärnu muusikakooli direktor Karin Veissmann ütles, et muusikakool esitas linnale oma ettepanekud, ent kuna ühtegi otsust sel teemal seni langetatud pole, ta konkreetsetest numbritest rääkida ei soovi.

Muusikakooli põhiosakonnas on praegu õppetasu seitse ja ettevalmistusosakonnas neli protsenti alampalgast ehk vastavalt 11.12 ja 19.46 eurot kuus.

“Võin nii palju öelda, et mida laiem on püramiidi alus, seda rohkem on lootust tippmuusikute tulekule. Seega peaks jääma kõigile soovijaile võimalus õppida muusikakoolis, kui me ei taha, et 30 aasta pärast mängiksid Pärnu linnaorkestris võõramaalastest muusikud,” arvas Veissmann.

Õppetasust vabastatute osa on koolis olnud keskmiselt 12 protsenti ja võimalik, et see protsent uuel aastal mõnevõrra tõuseb.

Pärnu loodus- ja tehnikamajas (LoTe-maja) on praegu huviringide õppetasu suuruseks 5.56 eurot kuus, mis teeb kaks protsenti alampalgast.

LoTe-maja direktori asetäitja Merle Einola sõnade järgi arutas juhtkond möödunud õppeaastal loodus- ja tehnikasuuna õpetajate ning hoolekogu liikmetega õppetasu kergitamist.

“Kuna mõne tehnikahuviringi õppematerjalide ja -vahendite kulud on oluliselt suuremad teiste omadest ega kata konkreetse huviringi kulutusi, võttis hoolekogu vastu otsuse taotleda linnalt luba tehnikahuviringide õppeteenustasu tõstmiseks,” rääkis Einola.

Ettepanek on tõsta mudellennunduse, vigurlennu, mudelautonduse, motoriseeritud sõiduvahendite ringide, elektroonikaringi ning foto- ja multimeediaringi õppeteenustasu praeguselt 5.56-lt eurolt kuus 11.12 euro ehk nelja protsendini alampalgast.

Ülejäänud huviringide õppetasu soovib kool jätta samale tasemele. “Loodussuuna huviringide õppetasu tõstmist ei pea me võimalikuks,” teatas Einola.