Riigiprokuratuur tühistas ringkonnaprokuröri määruse, mis lõpetas Pärnus katmata veevõtukaevu kukkunud Diana Aitai surmaga seotud asjaolude uurimise.
Diana hukkumist uuritakse uuesti
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
4. oktoober 2011, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22aastane Diana Aitai kukkus Pärnu Rannapargi alal jõe ääres kaanega katmata veevõtukaevu tänavu 26. jaanuaril. Tema surmaga seotud asjaolusid uuris Pärnu kriminaaltalitus.
Ringkonnaprokuratuur lõpetas kõnealuse kriminaalasja uurimise 16. augustil seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega.
Samal ajal tegi seitse kuud väldanud kriminaalmenetlus kindlaks, et saatuslik surmakaev asus Pärnu linnavalitsusele kuuluval maa-alal, mis on osake Rannapargist.
Ringkonnaprokuratuur põhjendas menetluse lõpetamist, rõhutades, et kuigi kaev asub Pärnu linnamaal, on linnavalitsus avalik-õiguslik juriidiline isik, mistõttu puudub kuriteo subjekt ning linna ei saa kriminaalvastutusele võtta.
Diana vanemad Irina ja Peeter Aitai kaebasid ringkonnaprokuratuuri otsuse edasi riigiprokurörile 31. augustil.
Läinud reedel teatas riigiprokuratuur Diana vanematele, et nende kaebuse põhjal on kriminaalmenetluse lõpetamise otsus tühistatud ja uurimist tuleb tütarlapse surma asjaolude lõplikuks selgitamiseks uuesti alustada.
Riigiprokuratuur asus seisukohale, et enne kui vabastada Pärnu linnavalitsus juriidilise isikuna vastutusest, tuleb tuvastada, “kas ühe või teise juriidilise isiku käitumises on kuriteo tunnuseid, ja alles seejärel on võimalik asuda lahendama küsimust võimalikust juriidilise isiku vastutusest”.
Riigiprokuratuur suunas kriminaalasja menetlejate tähelepanu sellelegi, et vaja on selgitada, milline linnavalitsuse struktuuriüksus oli kohustatud hooldama kaevu ümbrust, kuidas olid jaotatud kohustused ja kas kellelegi on põhjust ette heita kohustuste täitmata jätmist.
Samuti peab riigiprokuratuur oluliseks hoolikamalt otsida kaevu omanikku, sest mitme hüpoteesi järgi võis see ikkagi kuuluda sanatooriumile Tervis või olla ühendatud linna sademeveetorustikuga ning seega ühtses veevärgisüsteemis toimiv.
Riigiprokuratuuri hinnangul peab täiendavalt uurima, mis ajast oli kaev katteta ja mis asjaoludel kaevukaas sealt kadus.
Riigiprokuratuuri täiendavat uurimist nõudev määrus edastati nii Lääne ringkonnaprokuratuurile kui Lääne prefektuuri Pärnu kriminaaltalitusele.