Kalavaru uus kaitsekord on vanast ähvardavam

Peainspektor Enn Keeman hoiatas röövpüügi eest vangi sattumast. Foto: Ants Liigus

Eilsest hakkasid kehtima uued kalavarule röövpüügiga tekitatud kahju hüvitamise määrad ja kogukahju arvutamise alused.

Keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni kalakaitse peainspektor-nõunik Enn Keeman viitas karistusseadustikule, kus on kirjas, et loomastikule tekitatud “olulise kahju” korvamiseks võidakse algatada kriminaalasi, kusjuures seadustiku alusel võib karistuseks kujuneda kuni kolm aastat vanglas.

“Juriidilises mõistes oluline kahju, mis võib kaasa tuua kriminaalasja, on seadusandja silmis kümme minimaalpalka ehk 2782 eurot,” täpsustas Keeman. “Arvestades, et kahju hüvitamise määrad on mitmel juhul suurenenud ning kahjusumma arvutamise alusedki täpsustunud, pole kriminaalasja algatamiseks vajalik kahjusumma röövpüügi läbi väga vähe tõenäoline.”

Keeman tõi näiteks jõevähi- ja koharöövpüügi. “Kolm aastat vanglakaristust võib ähvardada röövpüüdjat, kes on püüdnud 56 jõevähki või niisama palju koha,” rääkis ta. “Kalamehed teavad, et sellised saagid pole haruharvad.”

Peainspektor lisas näite ka ahvena kohta. “Uue korra järgi määratakse ahvenaröövpüügil kahjutasu kas 7.50 eurot kilogrammi pealt või 3.20 eurot ebaseaduslikult püütud isendi eest,” märkis Keeman.

Lihtne arvutus näitab, et väärteomenetluse asemel võib kriminaalasja ebaseaduslikule kalapüüdjale kaela tuua alla 400kilogrammine alamõõduline ahvenaloomus.

“Aga kui tegu on tõsise rikkumisega, näiteks ilma loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud aeg, püügiviis või püüdmise koht, korrutatakse kahjumäär viiega. Siis piisab 75 kilogrammist ebaseaduslikult püütud ahvenast, et endale kriminaalasi kaela tõmmata. Teistpidi võttes aitab kriminaalasjaks 174 alamõõdulisest ahvenast, mis on umbes kaks kaluri kastitäit kala.”

Keeman kutsus kalamehi järele mõtlema. Isegi kui kohtus vanglakaristust ei järgne, tuleb kahjutasu igal juhul ära maksta, trahv peale selle ja nagu öeldud, kahjutasu võib uue korra järgi määrates tõusta kiiresti lakke.

Keemani hinnangul tõi uus kord kaasa olulise muutuse selleski mõttes, et nüüd saab kahjutasu arvestada nendegi kalade ja vähkide eest, kes on oma loomulikust elukeskkonnast eemaldatud, kuid sedavõrd vigastamata, et nad vette tagasi lasta. Isegi siis annab uue korra alusel keskkonnakahju määrata ja selle süüdlaselt sisse nõuda.

Kalavarule tekitatud kahju hüvitamise uute määrade ning kahjusumma arvutamise alustega saab tutvuda Riigi Teatajas.