Pärnu ripsutab odavlennufirmaga tiiba

Pärnus on küll lennujaam olemas, ent siit kas või Soome lendamiseks tuleb esmalt 125 kilomeetrit mööda maanteed Tallinna sõita. Foto: Ants Liigus

Pärnu linnavalitsus teeb lobitööd, et lähiajal Tallinna ja Tartu lennuväljalt kuus lennuliini avav Briti odavlennufirma Flybe tulevikus Pärnussegi inimesi lennutaks.

“Meilt tuli see initsiatiiv kokku saada,” märkis neljapäeval Tallinnasse Flybe regioonijuhi Martin Saxtoniga kokku saama sõitnud Pärnu abilinnapea Romek Kosenkranius.

“Tahtsime tutvustada Pärnu potentsiaali,” ütles Kosenkranius, kelle kinnitusel näitavad uuringud, et Skandinaavia inimesed tuleksid heal meelel Pärnusse puhkama, kui siia ainult otse lennata saaks.

Pealegi on Pärnu Kosenkraniuse hinnangul lennufirmale atraktiivsem kui Tartu. “Seal ilmselt lendavad mingid õppejõud ja üliõpilased,” leidis abilinnapea, kelle sõnutsi tahab Pärnu linnavalitsus rõhuda sellele, et siinkandis oleks tänu puhkajate hordidele varakaid lendajaid rohkem kui Tartus.

Milleks ja kellele?

Paraku jäi Pärnu linnavalitsuse ja lennufirma sõpruskohtumine aga ära. Erakorraliste asjaolude tõttu, mis sundisid Saxtonit veel enne Kosenkraniuse pealinna jõudmist Londonisse lendama.

Küll lepiti telefonitsi kokku, et hoitakse ühendust. “Põhimõtteliselt ta kinnitas, et tal on jätkuvalt huvi meiega kokku saada ja Pärnusse lendamisest rääkida,” avaldas Kosenkranius usku Saxtoni huvisse.

Kuid kas headest kavatsustest on kasu, kui taristu neid ei toeta? Endisest sõjaväelennuväljast kohandatud lennujaam hakkab ajale jalgu jääma.

Eesti pikkuselt teine lennurada laguneb, jaamahoone mahutab küll kenasti siit Kihnu, Ruhnu ja Saaremaale lendajad, ent jääb, nagu suvised Vaasa ja Stockholmi lennud näitasid, rahvusvahelisele seltskonnale kitsaks.

Pärnu lennujaama tänapäeva nõudmistele järele aitamine maksaks mõni aasta tagasi tehtud kalkulatsioonide kohaselt 31 955 824 eurot. Seda on aga, nagu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske on öelnud, liiga palju lennujaama kohta, millest õieti aru ei saa, milleks ja kellele seda vaja on.

Siiski, Pärnu Postimehe korraldatud arvamusliidrite lõunal lubas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et Pärnu saab niisama moodsa lennujaama kui Tartu. Kuid ainult juhul, kui Pärnu tagab 100 000 lennureisijat aastas.

Niisama hästi oleks võinud minister öelda, et Pärnu ei saa endale iial moodsat lennujaama.

Pärnu lennujaama juhataja Erki Teemägi andmetel kasutab siinse lennujaama teenuseid aastas 5000 inimest. Ehk 20 korda vähem kui Parts tingimuseks seadis.

“100 000ni on meil pikk maa minna,” nentis ka Kosenkranius mõrult muiates. Teisalt, märkis Teemägi, on 100 000 ilus ümmargune number, mida armastatakse välja käia. Tegelik tasuvuspiir olevat hulka madalamal.

“Rääkisin paar päeva tagasi inimestega Tartust ja nad arvasid, et kusagil 50 000 – 60 000 peaks olema see piir, kus lennuväli ise oma püsikulud ära katab,” ütles Teemägi.

Nokk kinni, saba lahti

Paraku on 60 000 lennureisijatki Pärnu lennujaamale, mille põhiklientuuri moodustavad kohalikele saartele lendajad, praegu ulmeline eesmärk. Ja jääbki ulmeliseks, kuni ei avata rohkem inimesi mahutavate lennukitega regulaarliine. “Väikestega on hirmus lendamine küll, aga kui saare lennukile läheb kaheksa reisijat korraga peale, siis tegemist on, kuid tulu ei tule,” tõdes Teemägi, et just suured lennukid toovad sisse raha ja rahvast.

Tõsi, tehniliselt suudab Pärnu lennuväli praegu üle 70kohalisi lennukeid vastu võtta vaid suveperioodil. “Navigatsiooniseadmed, mis kehvema ilmaga vajalikud on, meil puuduvad,” selgitas Teemägi.

Ehk nagu Kosenkranius ütles, on see kahe otsaga asi: kui ei ole võimalusi siia lennata, pole reisijaidki. “Aga see võib ka nii olla, et kõigepealt hakatakse lendama ja alles siis tulevad investeeringud,” arutles abilinnapea.

Igal juhul tuleb Flybe sisenemist Eesti lennuruumi vaadata Kosenkraniuse sõnutsi kui väljavaadet.

“Ja igast sellisest võimalusest tuleb kinni haarata, vähemalt üritada midagi ära teha,” kinnitas ta, et vara on katapulteeruda.