Keskkonnaamet: teavitage kuivalejäänud veekogudest ja hukkunud kaladest

Vähid peavad transpordile pareimini vastu, mistõttu tuleks teavaitada keskkonnaametit, kui näete kuivanud veekogude juures vähke.

FOTO: LAURI KULPSOO/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaamet palub inimestel teada anda kuivalejäänud veekogudest ja hukkunud kaladest-vähkidest.

„Pikalt kestev põud ja kõrge veetemperatuur on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda, põua tõttu on osa vee-elustiku hukkumine paratamatu. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke,” selgitas keskkonnaameti jahindus- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Omavoliline vähkide püük ja ümberasustamine ei ole lubatud, kuid kriitilise situatsiooni märkamisel tuleks kindlasti teavitada keskkonnaametit, et arutada vähkide ümberasustamise võimalusi ja vajadust.

Seetõttu palub keskkonnaamet teatada, kui juhtutakse märkama kuivalejäänud veekogusid ja hukkunud veeloomi.

Seni on teada kalade massilisest suremisest vaid Peipsis, kus peale kuuma ilma on seda samuti soodustanud kutseline kalapüük mõrdadega. Praeguse ilma jätkumisel võib aga sarnaseid teateid tulla mujaltki. „Kui hukkumine ei ole olnud massiline, siis söövad linnud ja kiskjad kuivalejäänud veekogudes veesilmadesse lõksu jäänud kalad ära. Seetõttu ei jäägi neid pärast veekogu lõplikku kuivamist kuigivõrd palju silmaga näha,” sõnas Rakko.

Kui surnud kalade kogus ei ole väga suur, tuleb loodus nendega reeglina ise toime. „Kui suremine on massilisem ja kaldal roisukuvad kalad häirivad kohalikke elanikke või puhkajad, tuleks need sealt ära koristada. Vastava heakorra tagamise kohustus on pandud kohalikele omavalitsustele,” ütles Rakko.

Kui veekogud on avatud ja kunstlike tõketeta, taastub kalade populatsioon looduslikul teel.

Tagasi üles