Pärnumaa valdade juhid ja eksperdid ei ole liikluskaameratest huvitatud

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kiiruskaamera.

FOTO: Mailiis Ollino

Pärnumaa vallad ei näe põletavat vajadust paigaldada siseminister Andres Anveldi idee järgi liikluskaameraid ja kasseerida nende trahvidelt protsent. Pigem eelistavad nad muid liikluskultuuri parandamise mooduseid.

Lauri Luur, Tori vallavanem:

Kahtlemata on liiklussurmade ja -õnnetuste arv kahetsusväärselt suur ja seda peab muutma. Toetan mõtet, et kohalik omavalitsus peab turvalisusele kaasa aitama, kuid valla poolt paigaldatavad ja hallatavad kiiruskaamerad ei ole meile esmane meede, mida rakendada.

Tõhusam alternatiiv on pöörata suuremat tähelepanu avaliku ruumi planeerimisele ja teede projekteerimisele.  

Oleme teinud koostööd politsei- ja piirivalveametiga ning soovime enda piirkonnas täiendada turvakaamerate võrgustikku.

Oleme avatud koostööle siseministeeriumiga ja soovime arutada liiklusohutuse suurendamist, sealhulgas kiiruskaamerate paigaldamist, kuid meie roll saab olla vaid toetada, anda nõu paigaldamise suhtes ja vajadusel vastaval määral finantseerida.

Mikk Pikkmets, Lääneranna vallavanem:

Andres Anveldi idee anda kohalikele omavalitsusele õigus paigaldada kiiruskaameraid tundub esmapilgul mõistlik, kuna kohalikke teid on omavalitsustel palju. Samal ajal politseinikke, kes peaksid aitama nendel teedel tagada seaduspärase liiklemise, on vähe.

Kiiruskaamerad annaksid lisavõimaluse ohtlikumatel lõikudel liikluskiirust kontrollida. Praegu on omavalitsuste väljavaated reaalselt kiirust alandada piiratud, kuna kahjuks ainult kiirust piirava märgi püstitamine ei pruugi liiklust aeglustada. Seetõttu on paljud omavalitsused paigaldanud või rajanud teekõrgendusi ehk rahvakeeli lamavaid politseinikke, sest need tõesti mõjuvad.

Karel Tölp, Häädemeeste vallavanem:

Seda teemat ei ole vallamajas suuremas ringis arutatud. Isiklikult ei poolda kaamerate süsteemi. Trahve saavad inimesed, kes on pidurdusega hiljaks jäänud, ja pärast vajutatakse nagunii uuesti kiirust juurde.

Kaamerale lähenedes aga on pilk kogu aeg armatuuril, et kiirus üle ei läheks. Seega jälgitakse pikalt tee asemel muud ja tegelik ohutuse soov jääb saavutamata. Paljud sõidavad suure hirmu tõttu aga lubatust oluliselt aeglasemalt kaamerate juures ja takistavad kaasliiklejaid.

Enn Raadik, Põhja-Pärnumaa teedespetsialist:

Oleme arutanud siseminister Anveldi saadetud vastavat kirja. Meie arvamus on, et kiiruskaamerate paigaldamine omavalitsustes võiks toimida suurlinnade nagu Tallinna, Tartu ja veel mõne linna puhul ja võib-olla ka näiteks Viimsis. 

Teatavasti võib kiiruskaamera ise ja selle paigaldamine olenevalt seadme tüübist maksta suurusjärgus kuni 100 000 eurot ja kaamera vajab igapäevast hooldust, tehnilist kontrolli. Seega, me ei näe praegu võimalust Põhja-Pärnumaal selle teemaga süvitsi minna. Valda läbivatel suurematel riigiteedel toimetab maanteeamet koos politseiga. Oleme arutanud, et liikluse rahustamiseks ja liiklejate korralekutsumiseks oleks vald valmis paigaldama mõnesse kohta nagu Vändra alevisse kaamera, mis teavitaks liiklejaid nende kiirusest, näiteks sellise, mis on Via Baltical Kernus.

Indrek Talts, Saarde vallavanem:

Ega meil seda huvi väga ole. Idee vastu pole meil midagi, aga see kõik sõltub omavalitsustest: kus on neid probleeme rohkem. See puudutab rohkem suurlinnu alates ilmselt näiteks Pärnu-suurusest linnast.

Ei saa öelda, et meil ei ole Saarde vallas ega Kilingi-Nõmmes probleeme sõidukiiruse ületamisega. On tore, kui kaamerate paigaldamise võimalus luuakse, aga põletavat vajadust meil selle järele ei ole.

Teet Roosaar, Pärnu linnavalitsuse meedianõunik:

Pärnu linnavalitsus pole siseministri arvamusavaldust arutanud. Seda oleks ka keeruline teha, sest minister kirjeldas ajalehes üksnes oma ideed, sellega seonduvaid õigusakte pole aga vastu võetud. Seisukoha saab kujundada siis, kui kõik detailid on teada.

Tagasi üles