Eesti toetab kellakeeramise lõpetamist

Eesti valitsus toetab kõikides Euroopa Liidu riikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist.

FOTO: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Eesti valitsus toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Nii pooldataks ühtlustatud, kuid vöönditel põhinevat lähenemist.

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnutsi on varem kellakeeramist toetanud argumentide asjakohasus tehnoloogia arenedes nõrgenenud.

„Olulisemad kellakeeramise põhjendused on varem olnud energia kokkuhoid ja liiklusohutus, kuid tänapäevased energiatõhusad lahendused on vähendanud kellakeeramisega saavutatavat energiasäästu ja rahvusvahelistes uuringutes puuduvad üheselt kindlad tõendid kellakeeramise ja liiklusõnnetuste arvu vahelise seose kohta,“ selgitas Simson.

Ministeeriumide ja huvirühmade tagasiside majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) kellakeeramise lõpetamise kohta oli pigem toetav või neutraalne.

Kellakeeramise negatiivset mõju tervisele on näidanud uuringud, mille kohaselt toob see kaasa une- ja keskendumisprobleeme. Kella ei soovita keerata haridusspetsialistidki, kelle sõnutsi võib see halvendada laste õpiedukust.

Eesti valitsus jagab Euroopa Komisjoni arvamust, et ELis on oluline säilitada ühtne ajarežiim sel juhulgi, kui loobutakse kellakeeramisest.

„Praeguseks on osa liikmesriike avaldanud soovi minna püsivalt üle talveajale ja teised eelistavad suveaega. Selge on see, et lõpliku valiku peavad liikmesriigid tegema üheskoos. Vajame ühtset ajarežiimi, et tagada siseturu tõhus toimimine ja sujuv transpordikorraldus,“ põhjendas Simson.

Seda, kas eelistada üleminekut talve- või suveajale, ei saa ministri väitel veel otsustada. „Mõlemal lähenemisel on head ja halvad küljed, kuid riikliku seisukoha tarbeks ei piisa praegu uuringuid ega andmeid, mis lubaksid üht või teist aega eelistada,“ lisas ta.

MKMile esitasid seisukoha kujundamiseks arvamuse sotsiaal-, maaelu-, haridus- ja teadusministeerium, lennuamet, maanteeamet, Elering ja kaubandus-tööstuskoda.

EL lõpetab suveajale ülemineku, kui enamik liikmesriikidest annab selleks oma toetuse ja juhul, kui leitakse üksmeel, et muutus toimub kogu ELis.

Peale liikmesriikide valitsuste seisukohtade kogub Euroopa Komisjon 16. augustini kodanike arvamusi kellakeeramise teemal. Selleks saab täita küsimustiku, mis on komisjoni kodulehel üleval kõigis ELi ametlikes keeltes. Ankeedi leiab siit.

Kellakeeramine

Eestis mindi esimest korda suveajale 1917. aastal, samamoodi käituti mõlema Saksa okupatsiooni ajal. Pärast teist maailmasõda kellakeeramine mõneks ajaks lõpetati. Taas läks Eesti suveajale üle 1981. aastal. 2002. aastast on Eestis mindud suveajale märtsi viimasel pühapäeval ja tagasi talveajale oktoobri viimasel pühapäeval.
Idee lõpetada Euroopa Liidu liikmesriikides suve- ja talveajale üleminek sai alguse 2017. aasta juunis Soomest, mille parlamendile saadeti pea 70 000 Soome kodaniku allkirjaga pöördumine, kaotamaks suveaeg. Pöördumise põhjus oli negatiivne mõju inimeste tervisele suveajale üleminekul.

Loe ka neid

Tagasi üles