/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2011/10/19/799310t1h5734.jpg)
Tallinna ringkonnakohus tühistas koera hooletusse jätnud Marge Arumäe õigeksmõistmise Pärnu maakohtus kriminaalmenetlusseaduse olulise rikkumise tõttu ja saatis süüasja Pärnu maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
Pärnu maakohus peab Marge Arumäe süüasja uuesti arutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus leidis, et maakohtu varasem otsus, millega Marge Arumäe mõisteti õigeks looma piinamises, ei olnud piisavalt motiveeritud.
Ringkonnakohus märkis, et maakohtu varasem otsus rajanes vaid süüdistatava ütlustele ja tema ütlusi toetavatele tõenditele. Samas ei olnud maakohtu otsusest väljaloetav, miks kohus ei pidanud süüdistust toetavaid tõendeid usaldusväärseks.
„Kohtuotsuse lugejal ei teki tunnistajate ütlusi otsusest lugedes veendumust, et Marge Arumäe oleks olnud hoolitsev koerapidaja ja et tema roll selles, mis olukorras koer avastati, oli olematu,“ märgitakse kohtumääruses.
Marge Arumäe süüasi jõudis Tallinna ringkonnakohtusse pärast seda, kui prokurör Küllike Kask esitas apellatsiooni Pärnu maakohtus maikuus tehtud otsusele, milles looma julmas kohtlemises süüdistatud Arumäe õigeks mõisteti.
Prokuröri hinnangul oli piisavalt dokumenteerimata, milliseid tõendeid ja miks Pärnu maakohus otsuse tegemisel kaalus ja usaldas.
Menetlusnormi rikkumisena nägi prokurör sedagi, et kohtuotsuse väljakuulutamise juures ei olnud Arumäe kaitsjat.
Arumäe ja tema kaitsja arvasid ringkonnakohtus peetud istungil, et Pärnu maakohtu otsus on põhjendatud.
Süüdistuse kohaselt jättis Arumäe mullu suvel puhkusele sõites oma äsjapoeginud haige koera koos kutsikatega järelevalveta. Koeral tekkis emakapõletik ja ta vajanuks kohe ravi.
Näljast ja veepuudusest tekkinud organismi üldise kurnatuse tõttu ei suutnud koer imetada oma kutsikaid, seetõttu üks kutsikaist suri ja teine tuli veterinaararstil eutaneerida.
Prokuratuuri teatel rikkus süüdistatav koera hooletusse jättes nii loomakaitseseaduse kui lemmiklooma pidamise nõuete mitut paragrahvi ja pani oma tegevusetusega toime looma suhtes lubamatu teo julmal viisil.
Paragrahv 264, mille järgi Arumäele süüdistus esitati, on karistusseaduses ainus pügal, mis looma piinamist või julma kohtlemist käsitleb.
Loomapidamisnõuete rikkumise kohta on mõni paragrahv veel loomakaitseseaduses, mille järgi süüdimõistmisel ootab rikkujat karistus väärteo eest.
Muudes õigusaktides looma halba kohtlemist käsitletud ei ole.
Prokurör nõudis Arumäele poole aasta pikkust vangistust, millest reaalselt tuleks ära kanda üks kuu ja ülejäänud viis kuud mõista tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Pärnu maakohus mõistis Arumäe õigeks, märkides kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel, et kohtulikul arutamisel ei leidnud Arumäe käitumine looma suhtes julmal viisil tõendamist.
Pärnu maakohtus mõistis Arumäe õigeks kohtunik Anu Tammeniit.
Osapooltel on võimalik Tallinna ringkonnakohtu otsuse kohta esitada määrekaebus riigikohtule kümne päeva jooksul.