Läinud nädalal näppasid Juurikaru kooli 5. klassi õpilased tundide kõrvalt veidi aega ja kogunesid kööki, kõigil kauss kaenlas.
Juurikaru lapsed õppisid leiba küpsetama
27. oktoober 2011, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igaüks mõõtis vajaliku koguse sooja vett kaussi, lisas rukkijahu ja õpetajalt saadud kõhisevat juuretist. Selleks päevaks oli töö tehtud, juuretis käärima pandud ja kõik tormasid kodu poole.
Järgmisel hommikul juba pool tundi enne koolipäeva algust olid noored pagarid oma kausside juures ja ajasid näpuga retseptis järge. Kõige raskemaks osutus leivateol tainasõtkumine. Igaüks rikastas oma leiba kodunt kaasa võetud lisanditega.
Pätsidesse lisati vorsti-sinki-juustu, seemneid-pähkleid ja kuivatatud puuvilju. Pätside kuju sõltus tegija fantaasiast. Nii valmisid ning kerkisid süda ja auto, madu ja krokodill, põrsas ja rõõmurull, vormi- ja põrandaleivad. Päeva lõpul algas küpsetamine, nii et kogu kool täitus meeldiva lõhnaga.
Kolmandal päeval kogunes koolipere leibu degusteerima. Õpetaja Pille Simral rääkis leiva tähtsusest meie toidulaual. Kõigi silme all valmis näidisleib. Nii nägid õpilased ja õpetajad, mis täpselt ühest leivast leiva teeb ja kuidas päts valmis voolitakse.
Seejärel jõudis kätte hetk, kui 5. klassi pagarid, seistes igaüks omavalmistatud ja lahti lõigatud leiva juures, hakkasid enda kätetööd pakkuma. Mõnele maitses magusa maitsega puuviljaleib, teisele soolasem vorstileib.
Leivatund lõppes multifilmi „Jänku-Jussi leivatund” ühise vaatamisega. Saadud teadmisi sai kasutada veerandilõpu viktoriinis, kus õpilased oskasid vastata küsimustele, millest leiba tehakse, mis on juuretis, miks leiba peab sööma ja miks pätsile tehakse ristimärk.
Nõnda kirjeldas lõhna- ja maitsemeeli ergutanud ja lastele teadmisi andnud leivategu õpetaja Simral.