Pärnu maakonna mediaanväljamakse tõusis üle kuue protsendi

Joosep Laik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha. 
Raha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta teise kvartali mediaanväljamakse Pärnumaal 920 eurot, tõustes mulluse sama perioodiga võrreldes 6,4 protsenti.

Väljamaksete kogusumma oli üle 108 miljoni euro ja saajate arv üle 35 000. 2017. aasta teises kvartalis oli Pärnu maakonna mediaanväljamakse 865 eurot.

Maakondade võrdluses oli 2018. aasta teises kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ja kõige madalam Ida-Virumaal, vastavalt 1127 eurot ja 830 eurot.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli üle kahe miljardi euro ja väljamakse tehti 567 786-le. Kõrvutades 2017. aasta teise kvartaliga, suurenes mediaan 57 euro võrra ehk 957 eurolt 1014ni, tol korral tehti väljamakseid 557 753 inimesele summas 1,87 miljardit eurot ehk üle 139 miljoni euro vähem.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel

1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahalist ehk loonustasu, ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasu. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.


2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA puhul septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.


3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga, näiteks kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena. Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata sellest, kas väljamakse on inimesele tehtud osalise või täistööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, see tähendab iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast, näiteks kas kuu või 12 kuud. Andmete aluseks on võetud maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10, 12, 13, 15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles