Politsei alustas enesetapu uurimiseks distsiplinaarmenetlust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu politsei arestimaja.
Pärnu politsei arestimaja. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Lääne politseiprefektuur alustas distsiplinaarmenetlust, uurimaks, kuidas enne jõulupühi Pärnu arestimajja toodud 19aastane Mairold seal enesetapu sooritas.


Pikemalt politsei 20. detsembri hommikul arestimajas toimunud tragöödiat kommenteerida ei soovi. „Sündmuse kohta saab ainult öelda seda, et politsei on juhtumi uurimiseks alustanud distsiplinaarmenetlust,“ ütles Pärnu politseiosakonna vanemspetsialist-infojuht Hedy Tammeleht. „Kuidas kõik juhtus, me ei kommenteeri.“



Kui kaua juurdlus aega võtab, ei osanud Tammeleht öelda. „Distsiplinaarmenetlus kestab nii kaua kui vaja. Mingit tähtaega selle läbiviimiseks ette antud ei ole,“ selgitas pressiesindaja. „See võib kesta paar kuud.“



Pärnu Postimehe andmetel võttis politsei avalikku korda rikkunud Are vallast pärit Mairoldi kinni laupäeva, 20. detsembri öösel kella 4 paiku Rüütli tänavalt ja toimetas noormehe arestimajja.



Ajalehele teadaolevalt pandi Mairold arestikambrisse algul rauduskäsi, mis võeti noormehelt ära kella 7 paiku.



Pärast seda rebis noormees oma särgi ribadeks ja valmistas sellest nööri, millega sooritaski enesetapu. Mairoldi surnukeha leiti arestikambrist Pärnu Postimehe andmetel kella 8 paiku.



Mairoldit tundnud inimesed olid noormehe suitsiidist šokis. „Ta elas koos pruudiga Pärnus ja pidas plaani maja ehitama hakata,“ rääkis üks Mairoldi tuttav. Ühe Mairoldit tundnud inimese sõnutsi oli noormees väga tundlik ja võis arestimajas masendusse sattuda.



Politsei pressiesindaja ei osanud öelda, kas enesetapu sooritanud noormehe omaksed pärast šokeerivat sündmust hingeabi said. „Politsei hingeabiga otseselt ei tegele,“ ütles Tammeleht.



Mairold maeti laupäeval. Sõbrad tegid Mairoldist mälestusvideo.

Tagasi üles