Taimelaada leiud: Hiina ploomipuu ja kasahhide kuldrenett

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pärnu Vallikääru aasal sügisesel taimelaadal näeb traditsiooniliste puude ja taimede kõrval õhulilli, kasahhide versiooni kuldrenetist, Hiina ploomipuid ja värvikirevat multši.

{Muu hulgas leiab aasalt “Zarja Alatau” nimelise peenemaitselise õunasordi, mis pärit Kasahstanist. “Ma ei tea, kuidas need kasahhid kuldreneti üles leidsid ja selle ristamise tegid, kuid see on heamaitselistest õuntest üks kauem seisjaid,” jutustas Seedri talu peremees Elmar Zilmer. Uutest huvitavatest taimedest nimetas ta toompihlakat. Kui tavaliselt seostuvad inimesele sõnaga “pihlakas” automaatselt kibe ja hapu maitse. Tegelikkus on teistsugune. “Mari on tal väga hea, kesksuvel saab valmis, värvuselt tumesinine, peaaegu must ja hästi magus,” loetles Zilmer. Toompihlakas pole tema sõnutsi üldse pihlakalaadne ja õieti peaks seda taime kutsuma hoopis saskatoon’iks, nagu muu maailm teeb.

“Õhulilled vajavad eluks vett, õhku, armastust ja natuke valgust. Ilma valguseta nad elada ei saa ja vett vajavad nad korra paari nädala jooksul,” iseloomustas väga omapärast taimevormi Siim Hannus MiMo Group OÜst. Iga paari nädala tagant tuleb taim oma pesast välja võtta ja paariks tunniks vette panna, siis imab ta eluks vajaliku endasse,” jagas Hannus soovitusi, kuidas õhulillede eest hoolt kanda. Kasvupinnana sobib ükskõik milline koht, kuna juurestik sel taimel peaaegu puudub.

Ostjaid laadal jagub – kõigil käe otsas eri viljapuud, värvikirevad lille- või põõsaistikud. “Tegu on Märjamaal aretatud ploomiga ja kuna ma olen Raplas sündinud, siis on kodukandi ploom,” selgitas Ants, miks ta endale just selle viljapuu soetas. Hoolimata kuivast suvest ei pelga tema praegu puud istutada, kuna niiskust piisavat.

“Hiina ploom ehk litši on tõenäoliselt külmakindlam kui aprikoosid ja virsikud, mida praegu päris hoolega müüakse, kuna see ploomipuu on pärit Põhja-Hiinast, kus külmad on päris suured,” kõneles Krista Liiv-Kalbus. Tema arvamust mööda on see mõeldud pigem kollektsionääridele, kes soovivad katsetada, kuna külmakindluse suhtes valitseb kohati veel teadmatus. Ploomipuu õied on väga ilusad ja dekoratiivsed, vili pidavat olema kõvem kui Eestis tavaliselt kasvatatavatel ploomisortidel. Pigem eelistavad meie inimesed teada-tuntud sorte. Liiv-Kalbus tõi õunapuudest esile valge klaari, antoonovka, martsipanõuna, pirnidest “Pepi”, mis tema hinnangul peab igal eestlasel aias olema. Praegu valitsevatki viljapuude puhul nostalgia. Aiapidajad otsivad taga paljusid sorte, mida enam aastakümneid pole paljundatud. ““Tartu roos” läheb maru hästi, kui olemas on, “Paide taliõuna” otsitakse samuti. Ma ei ole nii palju paljundanud, kui on küsitud,” rääkis Krista Liiv-Kalbus.

Muu põneva seas püüab laadal aiandushuvilise pilku värvikirev multš, millega saab kaunistada peenraid ja mis samal ajal takistab umbrohu kasvu. “Kasutame muldvärve, mis on tervisele ohutud ja keskkonnasõbralikud,” märkis Toomas Estmulch OÜ esindaja. Värv püsib multšil, kuna seda ei ole hakitud, vaid rebitud, nii jääb see krobeline ja värv ei tule vihma ega lumega maha. Kevadel tuleb aga multši värskendada, kuna paratamatult toimub kõdunemine.

Täna ja homme Vallikääru aasal avatud sügisesel taimelaadal on kohal pea 70 kauplejat kõikjalt Eestist ja leidub pakkujaid Lätist ja Leedustki.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles