Päästjate reidide järel alustati haridusasutustes 11 menetlust

Pärnus käisid päästjad eelmise nädala jooksul kontrollimas 12 haridusasutust. Foto: Urmas Luik

Päästeameti eelmise nädala reidid, kus luubi all oli tuleohutus, tõid haridusasutustele kaasa 11 menetlust.

​Kontrollkäike tehes jälgisid Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve inspektorid hoonete tuleohutuse seisukorda: tulekahju avastamise seadmeid, tulekahjuriske, evakuatsiooniteid ja nende läbitavust.

Inspektorid käisid 28 haridusasutuse hoones ja avastasid terve rea puudusi, mille kõrvaldamiseks alustati 11 menetlust.

Kuna päästeameti eesmärk ei ole teha trahve, vaid meelde tuletada ja ohutusele tähelepanu juhtida, ei tehtud ühtegi trahvi. Puuduste kõrvaldamiseks antakse paar kuud.

Lääne päästekeskuse pressiesindaja Maris Mooritsa jutu järgi tuvastasid inspektorid Pärnumaal kolmel juhul probleemi tulekahjusignalisatsiooniga. “Ühes koolis oli esimene tsoon välja lülitatud ja seetõttu selles osas tulekahju avastamine ei toimi. Ühel juhul olid skeemid tulekahjukoha leidmiseks aegunud ja ühel juhul signalisatsiooniandurite juhtmed rippusid, mistõttu andurid ei pruugi toimida,” seletas Moorits.

Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Indrek Laanepõllu sõnutsi avastasid inspektorid puudusena evakuatsiooniteede läbipääsmatuse, sest ees hoitakse esemeid, mis seal ei peaks olema. Need aga võivad suure hulga inimeste väljumise korral kujuneda probleemiks. 

Teise kitsaskohana tõid inspektorid esile avatud tuletõkkeuksed. “Tuletõkkeuste tähtsust kiputakse pahatihti alahindama ja neid hoitakse fikseeritult avatuna, mistõttu tulekahju korral ei ole suitsu levik piiratud. Selle kõige lihtsam lahendus on asutustes paigaldada signalisatsioonisüsteemiga seotud uksemagnetid, mis alarmi rakendudes vabastavad uksed ja need sulguvad,” ütles Laanepõld.

28 asutusest esines avatud tuletõkkeuste probleem viiel. Evakuatsiooniteed olid takistatud neljal juhul. Koridoride või trepikodade uste ees olid lukud, mis on mõistlik eemaldada või asendada väändenuppudega.

Moorits märkis, et väga rahul saab olla töötajate teadlikkusega tuleohutusnõuetest ja põlengu korral tegutsemisest.

“Õppeasutuste juhid on oma kollektiive koolitanud väga hästi. Kesklinna lasteaed oli hea näide: töötajad teadsid tulekustutite kasutamise ja hooldamise põhimõtteid, eri võimalusi hoonest väljumiseks ja pidasid laste turvalisust prioriteediks,” lisas Moorits.

2006. aastast on päästeamet jõulisemalt nõudnud tuleohutuspaigaldiste olemasolu ja kontrollinud ohutusnõuete täitmist. Praeguseks on pea kõikides regiooni haridusasutustes suured investeeringud tehtud ja asutustel on tuleohutuspaigaldised ning olemas on vastavad reguleerivad korrad, mille jälgimist korraldab haridusasutus ise.