Viirused ründavad, grippi veel pole

Gripilaadsete viiruste levimise ajal soovitab terviseamet pesta tavalisest sagedamini käsi. Foto: Ants Liigus

Kuigi ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvab, pole gripp Pärnu haigla infektsioonikontrolli arsti Kadi Kengi teatel veel Eestisse jõudnud.

“Testime kõiki ägedate ülemiste hingamisteede nakkuse tõttu haiglasse võetud patsiente – gripiviirust ei ole ühelgi patsiendil sellel sügisel avastatud,” kinnitas Kenk.

Terviseameti kommunikatsiooninõuniku Iirs Saluri andmeil on praegu haigestumise põhjuseks paragripiviirused. Paragripi tunneb ära valutava kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata nohu, köha ega mõnel juhul lihasvalugi.

Saluri sõnutsi on gripi vastu parim aeg ennast vaktsineerida just praegu. Tema väitel ilmuvad gripiviirused ringlusse tavaliselt detsembris, vahel varem. Grippi haigestumise kõrgaeg jääb aga jaanuarisse-veebruarisse.

Testime kõiki ägedate ülemiste hingamisteede nakkuse tõttu haiglasse võetud patsiente – gripiviirust ei ole ühelgi patsiendil sellel sügisel avastatud.
Kadi Kenk

Kenk nentis, et gripi talve-eelistust on aegade jooksul püütud seletada mitut moodi. Osa teadlasi on arvanud, et talvel on inimesed rohkem hulgakesi siseruumides koos, mistõttu viirus saab hõlpsamini edasi kanduda. Teised on välja pakkunud, et vähese päevavalguse tõttu organismis alanenud D-vitamiini või melatoniini tase nõrgestab immuunsüsteemi vastupanuvõimet gripile. “Talvise külma ja kuiva käes on viirus stabiilsem ja püsib kauem õhus,” selgitas Kenk.

Kenk pani inimestele südamele, et nood ei pöörduks erakorralise meditsiini osakonda, kontrollimaks, kas põetakse grippi. Erakorraline abi on haigetele, kel esinevad raskele seisundile viitavad tunnused. Täiskasvanu puhul on need näiteks hingamisraskus, rindkerevalu või äkki tekkinud pearinglus. Lapse puhul viitavad hingamisraskuste kõrval raskele seisundile naha sinakas või hall jume, vähene vedelikutarbimine, tugev või sage oksendamine, pidev nutt või ärritus, mida ei ole võimalik rahustada. Samuti tasub pöörduda siis, kui gripinähud kaovad, kuid seejärel tõuseb uuesti palavik ja köha ägeneb taas.

Hingamisteede viirusnakkustesse haigestumise pärast pöördus arsti poole Pärnumaal eelmisel nädalal 158 inimest. Nädal varem oli haigestunuid 147. “Seega, kerget kasvu on märgata, aga veel ei ole midagi hullu,” sõnas Saluri.

Kogu Eestis vajas läinud nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 3604 inimest. Riigi keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 273. Võrdluseks: Pärnumaal oli haigeid vähem kui Eestis keskmiselt. Kõrgeim haigestumus oli Tallinna, Narvas ja Ida-Virumaal ja Tartumaal.

Kuidas hoiduda haigestumast?

Vältige lähikontakti haigega.
Kui olete ise haige, hoidke kaasinimestest kaugemale.
Jääge haiguse ajal töölt või koolist koju.
Aevastades või köhides katke suu ja nina pabertaskurätiga ja pange see kohe pärast kasutamist prügikasti.
Peske käsi.
Vältige oma silmade, nina ja suu puudutamist.
Magage uni täis, olge füüsiliselt aktiivne, vältige stressi, jooge küllaldaselt vedelikke ja sööge täisväärtuslikku toitu.

Allikas: terviseamet