Pärnu haridustöötajate miinimumpalk tõuseb

Klassitahvel. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu linnavolikogu võttis vastu ühinenud omavalitsuse haridusasutuste töötajate palgajuhendi, milles kehtestatakse uued, senisest kõrgemad töötasude alammäärad.

Riigieelarvest rahastatavate põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate töötasu alammäära kehtestab linnavalitsuse pressiesindaja teatel valitsus. Tänavu on see 1150 eurot kuus, järgmisel aastal eeldatavasti 1250. Volikogu sidus kohalikust eelarvest rahastatavate lasteaiaõpetajate, huvikooliõpetajate ja tugispetsialistide palga alammäära õpetajate omaga, mis tagab neile püsiva palgatõusu.

Samuti sõltub alammäär haridustasemest. Magistrikraadiga lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on sel aastal 95 protsenti (1092,50 eurot) ja järgmisel aastal 100 protsenti (tõenäoliselt 1250 eurot) üldhariduskooli pedagoogi miinimumpalgast. Bakalaureusekraadiga lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on tänavu 90 protsenti (1035 eurot) ja tõuseb järgmisest aastast 95 protsendini (prognoositav 1187,50 eurot) õpetaja alampalgast. Muude nõuetele vastava haridusega lasteaiaõpetajate töötasu alammäär on käesoleval aastal 85 protsenti (977,50 eurot) ja tuleval aastal 90 protsenti (prognoositav 1125 eurot) õpetaja palga alammäärast.

Huvikoolide õpetajate, sealhulgas treenerite ja klaverisaatjate töötasu alammäär hakkab sõltuma kontakttundide arvust. Täistöökohaga huvikooliõpetajaks loetakse pedagoogi, kellel  õppeaastas vähemalt 735 tundi. 35 nädalase õppeperioodi jooksul tähendab see 21 tundi nädalas.

Kõrgharidusega huvikooliõpetaja töötasu alammäär on vähemalt 735 kontakttunni puhul tänavu 780 eurot ja kerkib järgmisest aastast 80 protsendini õppeaastale eelnenud kalendriaasta baasmäärast ehk 816 euroni. Baasmääraks nimetatakse rahandusministeeriumi veebilehel avalikustatud Pärnu linna maksumaksjate keskmist sissetulekut tuludeklaratsioonide alusel. 2017. aastal oli see 1020 eurot.

Kui kõrgharidusega huvikooliõpetaja annab vähemalt 840 kontakttundi õppeaastas – 24 tundi nädalas –, moodustab tema töötasu alammäär 80 protsenti üldhariduskooli õpetaja alampalgast. Tänavu on see 920, järgmisel aastal eeldatavasti 1000 eurot kuus.

Juba 945 kontakttunni puhul – 27 tundi nädalas – teenib kõrgharidusega huvikooliõpetaja vähemalt 90 protsenti üldhariduskooli pedagoogi palga alammäärast. Sel aastal on see 1035, järgmisel aastal ilmselt 1125 eurot kuus.

Kui kõrgharidusega huvikooli õpetaja annab vähemalt 1050 kontakttundi õppeaastas – 30 tundi nädalas –, on tema töötasu alammäär üldhariduskooli õpetaja omaga võrdne. Tänavu siis 1150 ja uuest aastast eeldatavasti 1250 eurot kuus.

„Kuna riigi prioriteet on olnud üldhariduskoolide õpetajate keskmisest suurem palgatõus, jäi huvihariduses hõivatud pedagoogide palk järjest enam kolleegide töötasust maha. Koostöös haridusosakonna ja huvikoolidega töötati välja uued alused, mis võimaldavad suurema koormuse puhul teenida kõrgemat palka,“ sõnas abilinnapea Marko Šorin.

Üldhariduskoolide, lasteaedade ja õppenõustamiskeskuse kõrgharidusega tugispetsialistide (eripedagoogid, logopeedid, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid) töötasu alammäär on üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga võrdne. Nende miinimumpalk on tänavu 1150, järgmisest aastast prognoositavalt 1250 eurot kuus.

Kõrghariduseta huvikooliõpetajate ja tugispetsialistide töötasu alammäär võib olla kuni 15 protsenti madalam. Üldhariduskooli kõrgharidusega muu õppe-, kasvatus- või noorsootööga seotud töötajate ja kooli raamatukoguhoidjate töötasu alammäär on lõppeval aastal 780 ja uuest aastast 80 protsenti õppeaastale eelnenud kalendriaasta baasmäärast (816 eurot). Lasteaiaõpetajate abide miinimumtöötasu on selle aasta lõpuni 575, alates 2019. aastast 62,5 protsenti (637,50 eurot) ja 2020. aasta 1. septembrist 65 protsenti õppeaastale eelnenud kalendriaasta baasmäärast.

Tõsteti ka haridusasutuste muude töötajate töötasu alammäära, mis tänavu on kõrgharidusega spetsialistidel 720, keskeriharidusega spetsialistidel 620 ja teistel 530 eurot kuus. Uuest aastast on kõrgharidusega spetsialistide töötasu alammäär 75 protsenti õppeaastale eelnenud kalendriaasta baasmäärast (765 eurot), keskerihariduse korral 65 protsenti baasmäärast (663 eurot) ja keskastme spetsialistidel, keskharidusega spetsialistidel, kantselei- ja teenindustöötajatel ja oskustöölistel 55 protsenti baasmäärast (561 eurot).

Haridusasutuste juhtide töötasu sõltub õpilaste arvust. Direktorite töötasu arvutamiseks korrutatakse õppeaastale eelnenud kalendriaasta baasmäär (2017. aastal 1020 eurot) töötasukoefitsendiga, mis näiteks 451–600 õpilasega üldhariduskooli puhul tuleb 2,0. Töötasu tõuseks 1. septembrist, kõnealuse näite puhul 1914-lt 2040 euroni. Üldhariduskooli, lasteaia ja huvikooli õppealajuhataja töötasu alammäära arvestamisel kasutatav koefitsient on 0,6 võrra väiksem direktori koefitsiendist, kuid mitte alla 1,0.

Haridustöötajate tegelik tasu võib olla alammäärast suurem. Igal aastal eelarvet vastu võttes määrab volikogu kindla summa, mille arvelt saab juht töötajate palku diferentseerida.