Uued teenused kergendavad dementsete hooldust

Uusi hoolekandeteenuseid vedavad Heli Kallasmaa (vasakul) ja Iris Ruut on veendunud, et dementsed vajavad ülejäänud inimestega võrdset kohtlemist, mis seni polnud võimalik. Foto: Mailiis Ollino

Seni dementseid pereliikmeid hooldanud inimesed saavad minna tagasi tööle, kuna Pärnu linn avab koostöös Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondiga novembrist uuenenud koduhoiuteenuse. Kevadest alustab päevahoidki.

Eelkõige ongi teenused mõeldud pereliikmete hooldajatele. “Iga töölkäija ja maksumaksja on kuldaväärt,” rõhutas Pärnu sotsiaalkeskuse juhataja Heli Kallasmaa.

Siiani tuli hooldaja appi vaid kindlateks toiminguteks. Nüüd on võimalik kutsuda hooldaja dementset või puudega inimest jälgima kas paariks tunniks või kogu päevaks.

Juurde palgatakse kümme hooldajat, kellest üheksa saavad kindla kliendi ja üks hakkab vajaduse järgi teisi asendama. Kõiki töötajaid veel leitud pole, kuid Kallasmaa sõnutsi töö selle nimel käib.

Teenust hakatakse osutama tööpäeviti, kuid tulevikus ei ole välistanud nädalavahetuseti abi osutamine, kui hooldaja käib näiteks tööl graafiku alusel.

Hommikul tuleb auto eakale koduukse ette järele, viib teenusele ja õhtul toob tagasi koju.
Iris Ruut

Seni puudus tegutsemisvõimelistele, kuid mäluprobleemidega inimestele sobiv päevahoiuteenus. “Päris tihti jäi kõlama omaste lause “mis mul muud teha, kui panen ta luku taha”,” nentis rae eakate hoolekande peapetsialist Iris Ruut. Teine levinud variant on olnud töölt koju jäämine.

Päevahoid sarnaneb lasteaiaga. Vahega, et teenus sisaldab transportigi. “Hommikul tuleb auto eakale koduukse ette järele, viib teenusele ja õhtul toob tagasi koju,” selgitas Ruut. Kliente abistab kolm tegevusjuhendajat.

Pärnu sotsiaalkeskuse Metsa tänava maja üks saalidest kohandatakse päevahoiuteenuse nõuetele vastavaks. Jaanuari alguses kolivad nooremate inimeste kultuurikollektiivid sealt oma proovid mujale. Ükski seni tegutsenud eakate huviring ei pea majast välja kolima.

Projekt annab võimaluse kaardistada, kui suur dementsuse probleem üldiselt on. Praegu oleks konkreetsete arvude väljakäimine Ruudu arvates kohvipaksult ennustamine. “Dementsus haigusena on aladiagnoositud,” nentis Ruut. Tema hinnangul ei jõua paljud inimesed üldse arsti juurde. Tihti ei märka lähedased mäluprobleemide tekke algust.

Teenuste taotlemiseks peavad hooldatava lähedased ühendust võtma Pärnu linna sotsiaalosakonna või -keskusega. Seejärel hinnatakse, kas inimene vajab seda teenust. Igale juhtumile lähenetakse individuaalselt.

Fond toetab projekti kaks aastat. Sel ajal on teenused tasuta. Pärast seda on linnal kohustus jätkata teenuste osutamist vähemalt viis aastat. Omavalitsusele läheb uus teenus maksma umbes niisama palju kui ööpäevaringne hooldus. Erinevalt ööpäevasest hooldusest saab koduhoiuklient aga olla kodus, ühes perega.

Projekt läheb maksma 459 789 eurot. Linna omaosalus on sellest 114 947 eurot. Kokku jagatakse Eestis sama projekti raames toetust 2 925 295 eurot.