Pärnu eralastehoide linna uued sõimerühmad ei morjenda

Kui päevane õuesolek mööda saab, võtab eralastehoiu Titutriinu õpetaja abi Merike Taar mudilased käe kõrvale ning viib tuppa lõunat sööma. Foto: Urmas Luik

Eralastehoiud ei pelga, et Pärnu linna lasteaedades uute rühmade avamine võtaks neilt leiva, sest hoiuteenuse järele on nõudlust Pärnumaa ülejäänud omavalitsusteski.

Kui linn tuleva aasta jaanuarist Tralli lasteaias kaks uut sõimerühma avab ja septembrist hakkavad tööle aiarühmad Hansagümnaasiumi kunagises algklasside majas, leevendab see kohapuudust Pärnus, ent mitte muudes omavalitsustes.

Naabervaldadest ja Sindist Pärnusse erahoidu tulevate põnnide vanematele on omavalitsused kallist teenust jõudumööda kompenseerinud: mõni maksab erahoiu täies ulatuses kinni, teine lähtub konkreetse pere majanduslikust seisust.

Näiteks on Paikuse toetanud vallas sõimerühma ukse taha jäänud peresid kuni 3000 krooniga ja tasunud teenuse eest otse eralastehoiule. Praegu Paikuse lapsi erahoius pole, sest sel õppeaastal mahtusid kõik kohalikku sõime ära.

Seega ei karda eralastehoiu Titutriinu juhataja Merike Angerjärv, et mitukümmend lisanduvat sõimekohta rööviks neilt teenistuse.

”Uued rühmad linna lasteaedades võivad eralastehoius käijate ridu hõrendada, aga mitte oluliselt. Meie turundusnipp on see, et kui teeme oma tööd hästi, siis maja tühjaks ei jää, ning meil on hea koostöö muude omavalitsustega,” on Angerjärv optimistlik.

Sama meelt on Pessa lastehoiu omanik Piret Rannastu, kes kümnete sõimekohtade tulekus samuti oma ärile ohtu ei näe, sest tema arvates sünnib lapsi sedavõrd palju, et kõigile munitsipaallasteaedades ikka kohti ei jagu.

Rannastulegi annavad kindlustunnet mujalt käijad. Praegu toetab Audru vald ühe Pessa mudilase hoidu, varem on oma mudilaste vanemaid rahaga abistanud Tahkuranna, Tori ja Sauga vald ning Sindi linn. Peale Pessa ja Titutriinu pakub Pärnus päevahoidu Põnnila mängumaa.

Pärnakas maksab ise

Pärnu linn saaks toetada eralasteaeda, kuid haridus- ja teadusministeeriumi koolitusloaga eralasteaeda Pärnus pole. Erahoiud kvalifitseeruvad sotsiaalasutuseks, millelt seadusest tulenevalt koolitusluba ei nõuta. Pessa ja Titutriinu on püüdnud lasteaiaks saada, ent see soov on jäänud mitme asjaolu tõttu teostamata. Sestap sõltub Pärnu mudilaste erahoid täielikult lapsevanemate rahakotist.

Pärnu linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp toonitab, et erahoiu toetamine pole omavalitsusele kohustuslik. Toetab see, kel võimalik.

“Tallinn teeb seda kulupõhiselt vanema esitatud arvete alusel, Tartu linn on sõlminud erahoidudega lepingud. Pärnu linnas eralasteaedasid pole ja erahoiuteenuse toetamiseks pole linnal raha,” selgitab Napp ja lisab, et sõimerühmade komplekteerimine on linnas aastaringne protsess ja kuna osa soovijaid loobub kohast õppeaasta kestel, on iga vabanenud koht kohe täidetud.

Titutriinul on nimekirjas 12 pisikodanikku Pärnust, Sindist, Audrust ja Saugast ning enamik neist on samuti kodukandis sõimekoha järjekorras. Hoidu võetakse vastu poolteisest eluaastast ja vanimad käijad on olnud nelja-aastased, kuid neljastel on hoid soovitanud munitsipaallasteaeda minna, sest aiarühmades leidub vabu kohti rohkem.

Üle kümne lapse hoius ükski päev kohal ei ole, sest seda ei luba lastehoidu reguleeriv määrus. Angerjärv kinnitab, et kaks aastat juhataja kogemust on andnud talle julguse võtta 12 last vastu teadmisega, et kõik väikesed nagunii korraga kohal ei käi.

Pessa hoid teeb koostööd töötukassaga, kust paari kuu kaupa on tulnud hoidu lapsi, kelle vanemad käivad koolitustel.

Seetõttu on ajutise lahendusena võetavas hoius tulijaid-minejaid iga kuu. Lahkutakse enamasti raha pärast, sest Pärnu lapsevanematel käib pikaaegne erahoid üle jõu.

Titutriinus on täiskoha õppemaks 209 eurot kuus. Lisandub päeva toiduraha 2.30 eurot. Kui laps tuleb hoidu alles lõunasöögiks või lahkub enne õhtuoodet, läheb võtmata einete tasu söögirahast maha.

Krõbedast õppemaksust hoolimata on hoiul järjekord kohatahtjatest.

Pessas maksab täiskoht 192 eurot (3000 krooni) ja pool kohta 115 eurot (1800 krooni). Kui Pessa 2007 avati, tuli täiskoha eest välja käia 3800 ja poole eest 2500 krooni. Majanduse madalseisu tõttu langetati tasu kahel korral. Aasta algusest on plaan seda taas natuke tõsta.

Hoiu ja aia vahepealne

Angerjärv ei tee saladust, et kui Titutriinu alustas, oli eesmärk saada eralasteaiaks, mis töötab riikliku alushariduse õppekava alusel sõimest kooliminekuni.

Praegu on Titutriinu juhataja hinnangul hoiu ja aia vahepealne koht, sest on küll töötanud algusest peale lasteaia põhimõttel, kuid seaduse järgi seda pole.

Päevaplaan on analoogne lasteaiaga, õpetajatel on lasteaiaõpetajale vastav kvalifikatsioon, mis hoidjaameti kohta tähendab selget ülekvalifitseeritust. Täidetakse riiklikku alushariduse õppekava, tehakse koostööd lapsevanematega, võetakse ette õppekäike. “Kogu arendav tegevus, millega meie siin iga päev tegeleme – sellist kohustust lastehoiul tegelikult pole,” nendib Angerjärv.

Lasteaiaks saada takistavad ruumid. Nimelt peab lasteaias olema köögil eraldi ruum, kuid Titutriinus on avatud köök. Eraldi kööki pole tahetud, sest lapsi hoitakse põhimõttel, et kõik oleks nagu kodus.

Ruumi küsimus tõuseb esile tualetigi puhul: seaduse järgi peab seal olema igale rühma lapsele ruutmeeter pinda. Titutriinus jääb nõudele vastavusest mõni ruutmeeter puudu.

Kas igas munitsipaallasteaia 24 mudilasega rühma WCs tõepoolest piisab ruutmeetreid, on kaheldav. Mitmes Viimsi valla eralasteaias töötanud Angerjärve hinnangul ajavad ametnikud eralasteasutuse puhul seaduses näpuga rohkem järge kui riiklike puhul. Ja nii kogu Eestis.

Rannastu ütlust mööda kavatses Pessagi eralasteaiaks areneda, kuid see mõte on takerdunud naabrite vastuseisu. “Eralasteaed peab asuma ärimaal, kuid eramaa ärimaaks muutmiseks on vaja naabrite nõusolekut, mida me ei saanud,” märgib ta.

Pessa hoiust lasteaiaks saamine eeldaks uut majagi, ent praegu polevat Pärnus saadaval ühtegi niisugust hoonet, mis selleks sobiks.