Agressiivsed potikaupmehed otsivad ohvreid

Kaubanduskeskuste parklates on taas potikaupmehed liikvel. Foto: Eero Vabamägi

Viimastel päevadel on hakanud silma linnakodanike hoiatavad postitused sotsiaalmeedias kaubanduskeskuste parklates tegutsevatest mustlastest, kes äritsevad “kullast” pottide-pannidega. Potte püütakse pealtnägijate sõnutsi müüa vanemaealistele.

Tegemist ei ole uudse nähtusega, kuid sellised potikaupmehed tegutsevad Pärnumaal jälle aktiivsemalt. Näiteks kirjutas Facebooki “Märgatud24 Pärnus” grupis inimene, kellel oli kaupmehega kokkupuude Ülejõe Selveri parklas: “Mu auto kõrvale sõitis auto mustlase moodi vanema mehega, küsis algatuseks, kuidas ta saab Tallinna ja kui palju maad sinna on. Lihtsameelselt hakkasin talle seletama. Tavaliselt ei lasku ma võõraste ja kahtlastega vestlusesse ja lasen jalga, aga seekord hangus mõte kuidagi kinni. Ei saanud aru, mis toimub.”

Lõpuks tahtnud too mees teha talle abivalmiduse eest kingituse: potikomplekti. Nii-öelda kingitus üritatakse sokutada inimese autosse, hiljem küsitakse selle eest raha, konkreetsel juhul 300 eurot.

Paari päeva eest kirjutas samuti Facebookis naine, et nägi agressiivseid kaupmehi Maksimarketi parklas vanemaealistele kaupa pähe määrimas. “Niipea kui nägid vanurit autosse istumas, sõitsid kõrvale, tõmbasid kõrvalukse lahti ja kukkusid seal jahuma,” kirjutas postituse autor.

Politseile ei ole ühtegi selleteemalist teadet või kaebust lähiajal laekunud. Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juhi Üllar Küti ütlust mööda tuleb niisuguseid teateid väga tihti just suvisel ajal. Võimaluse korral nendele reageeritakse, kuid sageli ei järgne karistust, kuna ühtegi seadust ei pruugi nad müügipakkumisi tehes rikkuda. “Kui nad on näiteks selgelt liiga pealetükkivad ja inimene tunneb end häirituna, võime püüda käsitleda seda avaliku korra rikkumisena,” ütles Kütt.

Kütt soovitab inimestel sellistest pakkumistest keelduda. “Rusikareegel on, et kui kaob nõudlus, kaob pakkumine,” märkis ta. Lisades, et sellistest tegelastest politseile teada anda on samuti õigustatud.

Probleemi on püütud lahendada teisitigi: korravalvurid on võtnud müüdavaid asju hoiule, kahtlustades kaubamärgiõiguse rikkumist. Paraku kaubamärgi õiguse omanik, kes enamasti asub välismaal, peab olema huvitatud sellest, et nende õiguste rikkumisi uuritakse. Seni ei ole seegi lähenemine märgatavaid tulemusi Küti kinnitusel andnud.