/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/07/7666283t1h753c.jpg)
Eile ja täna tegi Eesti muuseumraudtee aurupäevadel Lavassaares üle kolme aasta sõitu 68aastane auruvedur, tähistades niiviisi kitsarööpmelise juurdeveoraudtee 122. aastapäeva.
Video ja galerii: Lavassaares sai üle mitme aasta suslaga sõita
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle nädalavahetuse aurupäevadeks oli susla tender küttepuid triiki täis laotud ja korstnast vile saatel kõrget aurupilve välja lastes tegi uunikum reisi kahe kilomeetri kaugusele Lavassaare asulasse. Pärast lühikest peatust, mille käigus vedur ümber keerati, sõideti tagasi muuseumi.
„Kõige suurem töö katla soojendamine,” seletas vedurijuht. „Kui see on juba soe, siis selle lühikese sõidu jaoks auru ülessaamiseks läheb vaja ainult mõni halg.”
Peale puude saab auruveduri katlasse panna veel sütt, turvast ja õligi.
„Puudega sõita on kõige efektiivsem,” selgitas muuseumraudtee tegevjuht Mehis Helme. „Turbaga sõitmisel tekib palju jääkainet ja söega sõites tuleb torusid hoolikalt šlakist puhastada.”
Viimati tegi Eesti ainus töötav susla sõitu kolm aastat tagasi. Siis muutus aga raudruuna tervis nii põduraks, et sellele tuli hakata remontijat vaatama.
Helme sõnade kohaselt pole susla pärast remonti sugugi ideaalses seisundis, sest uuendamist vajab pidurisüsteem ja katlaski on veel torusid, mis tuleks uute vastu vahetada. Pärast seda võiks veduri ka üle värvida.
„Nende tööde maksumus on umbes 15 000 eurot. Otsime sponsorit, kes aitaks Eesti vanimat auruvedurit remontida,” ütles Helme.
Ehkki eile valitses koerailm, jätkus Lavassaarde huvilisi nii palju, et auruveduriga sai teha kolm nelja kilomeetri pikkust sõitu. Täna pärastlõunaks oli seljataga kaks sõitu ja sõitasoovijaid kogunes muuseumisse pärast sedagi.
/nginx/o/2018/10/28/11532500t1he86c.jpg)
Pisike Mathias, kes oli rongiga sõitma tulnud ema ja isaga, oli pärast reisi Lavassaarde ja tagasi rahul, sest sai sõidu ajal tekkinud lõpmatutele küsimustele vastused.
„Huvi on nii suur, et suvel käime iga kolme nädala tagant sõitmas,” märkis poisi ema Nele.
Aurupäevadel lõbusõitu teinud auruvedur Kč-4-332 on 1950. aastal ehitatud Škoda tehases Tšehhoslovakkias Nõukogude Liidule. Masina parimad töömeheaastad möödusid 1950–1976 Venemaal Bologoje liipriimmutustehases.
/nginx/o/2018/10/28/11532472t1hda02.jpg)
1988. aasta lõpul said Lavassaare raudteemuuseumi entusiastid idanaabritega kaubale ja 1989 jõudis vedur Lavassaarde, kus see oli remondi järel 1997. aasta lõpuni vahelduva eduga kasutuses.
Lavassaares asuv Eesti muuseumraudtee on riigi ainuke kitsarööpmelise raudtee muuseum, mille eksponaatide hulka kuulub töötav auruvedur. Kitsarööpmeline raudtee rajati 19. ja 20. sajandil Eesti- ja Liivimaa kubermangus piirkondlike tööstusettevõtete arendamiseks.