/nginx/o/2019/12/20/12826405t1heee4.jpg)
/nginx/o/2018/11/16/11577535t1hcde4.jpg)
Täna toimub Pärnu Nooruse majas viies pulmapärimuse seminar, kus arutluse all Eesti eri piirkondade rikkalik pulmakombestik: rituaalid, laulud ja mängud.
Nooruse majas tulevad jutuks eestlaste pulmakombed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Inimestele tunduvad vanad kombed kui midagi väga kauget, samal ajal on pulmatavad vaid ajas muutunud ja endiselt kasutuses,“ avaldas Eesti folkloorinõukogu pulmauurimise töörühma juht Liis Burk, kelle sõnutsi ei sobitu ühiskonna muutumise tagajärjel nii mõnigi komme enam pulma.
„Meie eesmärk ongi näidata, et tänapäeva pulmaski saab jätkata vanu traditsioone,“ rääkis Burk, kelle hinnangul kardetakse, et iidsed kombed näivad külalistele võõrad.
Ettevõtmise üks korraldajaist võrdleb meie kaasaja pulmakombeid rõivamoega. „Toimub pidev areng, kuid ring kordub ja ühel hetkel on jälle vana tagasi. Midagi muutub kogu aeg, kuid oluline jääb samaks,“ tõdes ta, tuues välja seesuguste ettevõtmiste tähtsuse.
„Selliseid sündmusi ja meie pärimuskommete suhtes teadlikkust tõsta on tarvis, et säilitaksime oma juured,“ leidis Burk. „Ma ei arva, et meil tuleb elada minevikus ja traditsioonilisi elemente alati kasutada. Kuid edasi liikudes peame aduma, kes me oleme, kes ja mis on meid kujundanud ja kuhu liigume.“
Sestap kõneldakse seminaril pärimuslikest ja pärimuslike elementidega pulmadest, üle-eestilisest pulmakommete uurimisest, Põhja-Viljandimaa, Põhja-Tartumaa ja Võrumaa traditsioonidest. Samuti õpitakse pulmalaulumänge.
Parajasti käib üle-eestiline pulmakommete kaardistamine. Seminaril tehakse ettekandeid piirkonna uurijate töö tulemustest. Praeguseks on kaardistatud umbes pool Eestist.