Kuidas tõlgendame seda, kui viieaastane laps kell 22 õues kiigub? Mida arvata seitsmeaastasest, kes helistab ise perearstile ja soovib endale kaugele nägemise prille? Kas nad võivad olla väärkoheldud? Viieaastane kiikus, sest kartis minna tuppa vägivalla pärast. Seitsmeaastane soovib näha veel kaugemale, et teada, millal isa koju tuleb ja mis meeleolus ta on, et vajaduse korral kodust emaga pageda.
Eile arutlesid spetsialistid Pärnu keskraamatukogus konverentsil “Aitäh, ema, et märkasid” laste heaolu ja lähisuhtevägivalla probleemide üle, tähistamaks homset naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.
“Üheksa aastat tagasi alustasime kuue naisega lähisuhtevägivalla probleemidega tegelemist ja me ei teadnud, kas me suudame ja oskame,” avas konverentsi Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld, kes nentis, et praegu tehakse linna tugikeskuses tööd küll natuke omamoodi ja teistmoodi kui mujal tugikeskustes, kuid ta usub, et siiski edukalt.
“Lähisuhtevägivalla vastu võidelda on võimalik vaid hästi koordineeritud koostöös,” rõhutas Orupõld. “Selleks on tarvis kolme olulist komponenti: märkamist, sekkumist ja vägivallast teadmist.”
Peale Orupõllu arutlesid Marina Kaljurand, Liisa Oviir, Helmer Hallik ning kogemusnõustajad Haini ja Ene teemade üle, mis puudutasid elatisraha maksmist lapsele ja elatisraha muutmise ideid, lapse heaolu ja suhtluskorra probleeme, samuti laste üle, keda lähisuhtevägivald mõjutab.
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)