Ei möödu päeva, mil politsei ei saaks lähisuhtevägivallaga seotud väljakutset

Vägivald. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna, 25. novembril tähistab kogu maailm rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.

Pärnumaal on tänavu (eelmise nädala alguse seisuga) politseile tulnud 470 lähisuhtevägivalla väljakutset. See teeb mitu juhtumit päevas. Alustatud on 123 kriminaalmenetlust, millest enamik on kehalised väärkohtlemised. Tegemist on terava probleemiga. 

Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse juhi Reet Laja sõnade kohaselt on Eesti viimase 20 aastaga teinud suure hüppe, kuid palju tööd on veel ees. Laja arvates on meie silmad üha rohkem avanenud perevägivalla suhtes, mis viib sageli jõu kasutamiseni koolis, töökohal ja avalikkuses laiemalt. “Ent märkamisest ja avalikustamisest üksi on vähe. Me peame püüdma vägivallale kui ühiskonda hukutavale nähtusele vastu seista ja näitama paremaid elamise võimalusi kui vägivallatsemine,” kinnitas ta.  

Reedel arutlesid spetsialistid Pärnu keskraamatukogus konverentsil “Aitäh, ema, et märkasid!” laste heaolu ja lähisuhtevägivalla probleemide üle, tähistamaks tänast naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.

“Lähisuhtevägivalla vastu võidelda on võimalik vaid hästi koordineeritud koostöös,” rõhutas Pärnu naiste tugikeskuse juhataja Margo Orupõld. “Selleks on tarvis kolme olulist komponenti: märkamist, sekkumist ja vägivallast teadmist.”

Eestis on füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda kogenud pea iga kolmas naine. Kuigi Eestis on inimeste teadlikkus soolise ja seksuaalse ahistamise kui vägivalla ühe liigi suhtes suhteliselt vähene, on töökohal ahistamist kogenud Praxise uuringu andmetel 16% töökogemusega naistest. 

Naistevastane vägivald on ÜRO andmetel kõige levinum, kuid kõige vähem raporteeritud vägivallavorm. See hõlmab endas psühholoogilist, füüsilist ja seksuaalset vägivalda nagu koduvägivald, ahistamine, seksuaalne ärakasutamine, sund- ja lapsabielud, inimkaubitsemine ja suguelundite moonutamine.