Firma juhtimisest keeldunud mees aheldati korstna külge

Nagu tavaliselt ikka, on ka Lembit Semjonov (vasakult), Tarmo Veepalu, Anatoli Zubov ja Ardi Aleksandrov peaaegu täiesti süütult kohtu ette kamandatud. Vähemalt meeste enda kinnitusel. Foto: Ants Liigus

Neljapäeval astus Pärnu maakohtu ette viis Eesti meest, kellele esitatud süüdistused teeksid au igale tõsiusksele gangsterile, ulatudes relvastatud röövist ja narkootikumidega hangeldamisest vabaduse võtmise ja piinamiseni.

Ehkki kuritegelikuks jõuguks on neid viit lihtsakoelist maameest raske pidada, viib enamik süüdistuskokkuvõttes loetletud episoode kas otseselt või kaudselt käeraudades kohtusaali toodud 36aastase Riivo Nugiseni, keda prokurör Küllike Kask süüdistas kokku seitsme karistusseadustiku paragrahvi järgi.

Selle loo võikaim intsident leidis süüdistuse kohaselt aset Nugisele kuuluvas talumajas Pärnumaal Rabavere külas, kus Nugis 2007. aasta hilissügisel kinnitas Jaani terastrossi ja käeraudadega 42 päevaks korstnajala külge.

Ei austanud küllalt palju

Kahe mehe teed ristusid 2006. aastal, kui Jaan sattus Nugise tallu sulaseks. Peale üldehitustööde pidi Jaan vastavalt kohtus antud tunnistustele Nugise korraldusel ja näpunäidete järgi kanepit kasvatama, alustades seemnete idandamisest kuni juba suureks kasvanud taimedelt lõigatud lehekimpude kuivatamiseni. Taimede istutamisel ja kastmisel oli tal abiks samuti neljapäeval kohtu ees seisnud 42aastane Lembit Semjonov.

Nugis ise käinud kapitaalremondi käigus põhjalikult lammutatud talu juures pisteliselt. Tavaliselt alkoholi joomas.

Jaanile šokeerivaks kujunenud päeval võttis Nugis endaga tallu kaasa kaks sõpra, kelle tarvis Jaan pidi ahjuprae valmistama. Kuni toit valmis, võtnud Nugis kaaslastega viina ja suitsetanud kanepit. Paraku tõi see kombinatsioon meelemürke Nugises välja tema halvimad omadused.

Ettekäändel, et Jaan on laisk ja lohakas, ei austa teda ega ta külalisi ning on prae liiga mageda teinud, tungis Nugis sulasele kallale, jagades hoope nii käte kui jalgadega. “Olin verisena maas ja palusin, et ta enam ei teeks,” ei olnud Jaanist enda sõnutsi Nugisele vastast. Samuti ei saanud ta loota Nugise sõpradele, kes sekkumise asemel laua taga istusid ja tema üle irvitasid.

Peksmise lõpetanud, käskinud Nugis Jaanil tõusta ja ennast ning seinad ja põrand verest puhtaks teha. Seejärel sai Jaan korralduse üks madrats korstna juurde asetada. Kuuleka sulasena täitis Jaan käsu ja jäi madratsil konutades ootama, mis edasi saab.

Poolteist kuud raadio Elmariga

Järgmiseks hakanud Nugis Jaanile selgitama, et tal on plaanis firma luua, kuna tal aga on juba neli ettevõtet ja seadus ei lubavat ühel inimesel viit firmat hallata, peab Jaan selle omanikuks hakkama.

Juba varem tankist olnud ja seeläbi kümnete tuhandete kroonide eest võlgu kaela saanud, lükkas Jaan peremehe pakkumise tagasi. Meelt muutma ei sundinud teda järjekordne peksusessioongi.

Nähes, et jõuga asja selgeks ei tee ja et Jaanile ei mõju ähvardused, et ta müüakse Venemaale seksiorjaks ja elundidoonoriks, tõigi Nugis paarimeetrise aasadega terastrossi ja käerauad ning kinnitas Jaani nendega korstna külge. Nii madalalt, et liikumisvabadust ei olnud poolt meetritki. “Pidin olema istukil või kägaras külili maas,” selgitas Jaan.

Veel viimast korda küsis Nugis, ega Jaan ole ümber mõelnud. Saanud eitava vastuse, lahkus ta koos sõpradega. Jättes Jaani teadmata ajaks üksi ehitusjärgus majja, mille aknaid-uksi kattis kile. Ainsaks seltsiliseks raadio, mis mängis kõvasti, et mehe appikarjeid summutada.

Järgmisel päeval tuli üks Nugise sõpradest majja tagasi, kaasas mõni rull tualettpaberit, viis pätsi saia ja viis latti poolsuitsuvorsti, suur Laua viin ja kaheliitrine pakk õunamahla.

Kogu see kraam asetati Jaani haardeulatusse maha. Sinnasamasse pandi ämber roojamise tarvis ja teine pang kaevuveega. Sööki toomas ja roojaämbrit käidi tühjendamas iga kümne päeva tagant.

Viimaks, vangistuse 42. päeval naasis Nugis. “Ma arvasin, et saan jälle vägivalda tunda,” ei tundnud ligi poolteist kuud korstna külge aheldatud Jaan oma peremeest nähes just rõõmu.

Ent vastupidi kartustele oli Nugis ülevoolavalt lahke ja sõbralik. Päästis Jaani korstna küljest lahti, pakkus viina ja kinnitas, et too on nüüd usalduse tagasi võitnud ja peaks kindlasti tallu tööle jääma. Hea tahte märgiks ladus Nugis talle peo peale 7000 krooni. Ega Jaanil kuhugi minna olnudki. Eriti pärast seda, kui Nugis oli ta paremad rõivad, tõenäoliselt koos ID-kaardiga, ära põletanud.

Nii jäi Jaan tallu tööle ja temast sai väidetavalt Tallinnast Balti jaamast värvatud ja tallu söögi eest tööle toodud eluheidikutest ehitusbrigaadi ülemus.

Alles seejärel, kui Nugis 2009. aasta veebruaris Jaani väitel harjavarre vastu ta pead kolmeks jupiks tagus ja tema suunas pumppüssist tulistas, Jaan põgenes.

Relvastatud õllerööv

Kohtualust Semjonovit sidus Nugisega peale kanepi kasvatamise asjaolu, et tema oli määratud Nugise relvuriks. Tema ülesanne oli varjata Nugise tulirelvi, millest üks oli torudest tehtud, isevalmistatud 5,6kaliibriliste padrunite tarvis kohaldatud ja tsiviilkäibes keelatud tukk.

Nugise talust kaasa võetud relva kasutades korraldas Semjonov süüdistuse järgi koos samuti kohtu ees seisnud 36aastase Tarmo Veepaluga 2009. aasta juulis relvastatud röövi.

Mehed riskisid kuni 15 aasta pikkuse vangistusega selle nimel, et röövida kümme pudelit õlut ja mootorsaag. Nendega oli kaasas 50aastane Anatoli Zubov, kes süüdistuse põhjal ajas enda eest põgenenud, surmani hirmunud ohvrit taga, relv käes.

Zubovgi sai relvaga ähvardamise süüdistuse.

32aastasest Ardi Aleksandrovist sai Nugise kuritöökaaslane aga 2009. aasta veebruaris, kui nad koos Pärnus asunud striptiisiklubi Relax külastasid. Testosterooni ja alkoholi üledoosi saanud mehed läksid nii ülemeelikuks, et üks neid lõbustanud piiga pöördus klientide taltsutamiseks omaniku poole.

Omanik pani mehed valiku ette: kas peate end viisakalt üleval või lahkute. Nugis aga valis omal algatusel kolmanda tee ja virutas pidu häirima tulnud faktorile münte täis õllekannu näkku.

Järgmise käigu tegi Aleksandrov, kes haaras letilt kassaaparaadi ja viskas selle juba oimetuna tuikuva omaniku poole. Viimasel hetkel, veel enne teadvuse kaotamist jõudis ta selle eest põigata. Peremees ööbikuid kuulama saadetud, peksnud mehed enne lahkumist veel käeulatuses olnud inventari ja pudeleid puruks.

Halba ei tahtnud

Vaatamata kohtusaalis kõlanud tunnistajate ja kannatanute ütlustele, ei tunnistanud ükski kohtualustest oma süüd.

Nugis, Zubov ja Semjonov eitasid oma süüd täielikult. Veepalu tunnustas, et on vaid osaliselt süüdi. Sama möönis Aleksandrov, kes pidas vajalikuks lisada, et midagi halba tema küll kellelegi tahtnud ei ole.

Järgmine kord tuleb kohus sama asja pärast kokku neljapäeval.