Mälestuskilde jõuludest: salaja tuppa toodud jõulupuu ja kahtlase habemega taadid

Pisike Karoliine Aus ja stiilimuutuse läbi teinud vanaisa.  

FOTO: Erakogu

Kes vaidleks vastu sellele, et jõulud on ühed armsamad pühad, mis paljudele seotud helgeimate mälestustega lapsepõlvest. Mind on näiteks kogu elu saatnud ilus mälestus jõuluõhtust, mil minu hinge puges kahtlus: miks jõuluvana minu laulmise peale nutma hakkas? Miks tema äkitselt värisema hakanud hääl kõlas kui isal? Palusin Pärnu Postimehe toimetuse rahval seigelda samuti mälestustes ja otsida välja oma kirkaim jõulumeenutus. Mitmel seostub see avastusega, et jõulutaati pole olemas, aga meenutati ka aegu, kui jõulude tähistamine pidi olema kiivalt hoitud saladus.

Artikkel kuulatav Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ta on olemas!

On öö, kuid tuba valgustab sinakashall kuukuma. Vaikus. Ühtäkki tunnetan läbi une kedagi toas liikumas. Avan silmad ja ronin narivoodi ülemiselt korruselt alla. Mu silmadel ja jalgadel on vaid üks siht: riiulil seisev suss. 

Tagasi üles