Ajakirjanikud otse-eetris: kas pärnakad oleks valmis aastavahetuse ilutulestikust loobuma?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kas pärnakas oleks nõus ilutulestikust loobuma?
Kas pärnakas oleks nõus ilutulestikust loobuma? Foto: Marko Saarm

Pärnu Postimehe ja Tre raadio saates “Aktuaalne Pärnumaal” rääkisid saatejuht Regina Jaakson ja Pärnu Postimehe ajakirjanikud Raido Keskküla ja Laura Vadam aastavahetuse rahvapeost, arutledes ilutulestiku ja selle rolli üle ning heites pilgu alanud aasta tähtsündmustele.

Kui kuuleme sõna “aastavahetus”, leiame mälestustest kujutluspildid lärmakast ja värvilisest ilutulestikust. Detsembri viimast päeva ei saa justkui paugutamata ära saata. Või saab? Saatejuht ja külalised mõtisklesid, kas traditsioonilisele ilutulestikule on alternatiiv. Näiteks korraldas Espoo linn Soomes tänavu laser-show, järgides elanike soovi.

Põhjanaabrite uudistekanal Yle vahendas hiljuti, et soomlased olid kogunud 40 000 ilutulestikuvastast allkirja. Seaduseelnõu algatamiseks on tarvis 50 000. Norras on eraisikutel rakette lasta keelatud. Naabri jälgedes käib Rootsigi.

Kas Eestis oleks seesugune otsus vastuvõetav? Arvamused kindlasti lahkneksid nagu iga muutuse puhul.  

Ehk oleks mõistlik keelata eraisikute paugutamine ja valmistuda üheks ametlikuks vaatemänguks. Suurest tulevärgist on inimesed ju teadlikud, ent just ootamatud paugud rahva seast panevad ilutulestikku teisiti suhtuma.

Arutelu käigus leiti, et seesuguse diskussiooniga tuleks alustada varem, kas või praegu. Kui alustada ilutulestiku positiivsete ja negatiivsete külgede nimetamisega alles detsembris, on tõenäoline, et aastavahetusel midagi uuenduslikku ei näe.

Peale selle heideti pilk alanud aastasse, mil tähistatakse laulupeo 150. aastapäeva ja pühendutakse eesti keelele. Juubelipidustused seega jätkuvad.

Tagasi üles