Enim juhtus Pärnumaal tööõnnetusi mullu puidutööstuses

Pärnumaal registreeriti üle 300 tööõnnetuse.

FOTO: Marko Saarm

Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimus mullu Eestis 5128 tööõnnetust, nendest raskeid 1106, ja tööl kaotas elu kümme inimest. Pärnumaal juhtus tööpostil 301 õnnetust, neist raskeid 67 ja surmaga lõppenuid kaks.

Kui Eestis on tööõnnetuste arv tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnutsi jäänud varasemaga samale tasemele, siis Pärnumaal juhtus mullu võrreldes 2017. aastaga pea veerandi jagu rohkem õnnetusi. Enim oli neid tööinspektsiooni kommunikatsiooni peaspetsialisti Jana Rosenfeldi andmeil puidutööstuses, järgnesid tekstiilitööstus ja metalltoodete valmistamine.

„Statistika põhjal tuleb nentida, et töökeskkond Eesti ettevõtetes paraneb iga aastaga vaid mõne sentimeetri haaval,“ tõdes Maripuu. Lisades, et mullu vähenes küll veidi nende tööõnnetuste hulk, mille tõttu töötaja jäi töövõimetuslehele. Kuid töökeskkonna paranemisest tema hinnangul paraku rääkida ei saa, sest raskete tööõnnetuste arv pole kahanenud. “Samuti kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv, mistõttu jättis tööd tehes elu kümme inimest,” märkis Maripuu.

Kui kõik Eesti tööõnnetused kokku võtta, oli eelmisel aastal õnnetusterohkeim metalltoodete sektor. Vähim õnnetusi juhtus kalanduses.

Valdkonniti on tööõnnetuste arv vähenenud enim riigikaitses, toiduainetööstuses, kunsti ja meelelahutuse vallas. Enim kasvas tööõnnetuse arv kaubanduses, ehituses ja põllumajanduses.

Maakondlikult juhtus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal, välisriikidest oli neid Eesti töötajatega kõige rohkem Soomes.

2017. aastal registreeriti riigis 5184 tööõnnetust, Pärnumaal 230.

Alanud aasta 1. jaanuarist muutus tööõnnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. Nüüdsest tuleb esitada raport siis, kui juhtus raske või surmaga lõppenud või kerge tööõnnetus, mille tagajärjel töötaja jäi töövõimetuslehele. Raportit ei pea seega esitama nende kergete tööõnnetuste puhul, millega ei kaasnenud töövõimetuslehele jäämist.

Tagasi üles