Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)
/nginx/o/2019/01/14/11714394t1h2b77.jpg)
Via Baltical Tallinnast Läti-Leedu piirini ulatuv ligemale 500 kilomeetrit kattev elektrooniliste liiklusmärkide süsteem on meie lõunanaabrite pool juba tööle hakanud. Kuut Pärnumaa liiklustablood ja Rapla- ja Harjumaal kõrguvaid maanteeäärseid märke saab käsitsi reguleerida, automaatne juhtimissüsteem peaks käivituma paari kuu pärast.
Kui enne aastavahetust hoiatasid Pärnumaale jäävad infotablood liiklejaid härmatise ja libeda tee eest, siis nüüd on need tummaks jäänud. Papiniidu silla väikesed muutuva teabega märgid toimivad ja on lubanud heades oludes sõita sillal 70kilomeetrise tunnikiirusega, kehvemate korral aga piiranud kiiruse 50 kilomeetrini tunnis. Neid märke juhitakse Papiniidu silla teeilmajaama andmete põhjal.
Pärnu piirile paigaldatud tabloodel kasutatakse hoiatuste edastamiseks Ikla suunal Võiste ja Ikla teeilmajaama ning Tallinna suunal Nurme ja Enge jaama andmeid. Samuti jälgitakse nende lõikude teekaamerate pilte. Koos hoiatusmärgiga on tablool standardkirjed „Härmatise oht“, „Libeda oht“, „Halb nähtavus“ „Tugev tuul “, „Vesiliu oht“ ja „Libe tee“.
Automaatse juhtimissüsteemi valmimise tähtaeg on märts.
Siim Vaikmaa
Erandjuhtudel edastatakse suurtel liiklustabloodel vabal kujul muudki liiklust puudutavat teavet. „Näiteks oleme hoiatanud osaliselt teele seisma jäänud rikkis veokist,” märkis maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.
Vaikmaa sõnade kohaselt töötavad elektroonsed liiklusmärgid praegu käsijuhtimise režiimis. „Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskus edastab märkidele hoiatusi ja muudab vajadusel kiirust, lähtudes päevasel ajal tegelikest tee- ja ilmaoludest ja öösiti teeilmaprognoosist,” selgitas ta. „Märke juhitakse teede tehnokeskuse ja maanteeameti koostatud reeglite alusel. Automaatse juhtimissüsteemi valmimise tähtaeg on märts.”
Rahvusvahelise projekti Smart E67 raames muudeti ka Via Baltica Pärnu linna läbival lõigul fooriprogramme.
„Eesmärk on muuta Pärnu ringtee lõigu läbimine kiiremaks,” põhjendas Vaikmaa. „Eemaldasime oktoobris Pärnu ringtee teelõigul parempöörde- ja jalakäijate foorid. Sõidukite liiklus on reguleeritud eesõigusmärkidega. Jalakäijatele jäid alles reguleerimata ülekäigurajad. Nüüd sujub paremini nii sõidukite kui kergliiklus.”
Muutuva teabega liiklustablood ja -märgid
Eestis on Via Baltica ääres Tallinnast Iklani 38 muutuva teabega liiklustablood ja -märki: üks Iklas, üks Pärnus Raekülas, neli Pärnus Papiniidu sillal, üks Saugas, kaks Raplamaal Märjamaal, neli Harjumaal Ääsmäel, kuus Jõgisool, neli Rahulas, kuus Kanamal, neli Topil ja viis Tallinna piiril Jälgimäel.
Lätis pandi Smart E67 raames tööle 29 elektroonset liiklusmärki.
Andmed: maanteeamet
Smart E67 raames paigaldati Tallinnast läbi Pärnu ja Läti kuni Leedu piirini maanteele liiklusmärgid ja teabetahvlid, mis vahendaksid kiiresti infot tee olukorra, lubatud sõidukiiruse ja ohtude kohta.
Projekt läheb maksma 2,4 miljonit eurot, millest 1,4 miljonit kulub Läti ja miljon Eesti teelõigule. Mõlema riigi omaosaluseks jääb 15 protsenti, kuna ülejäänu rahastab Euroopa Liit üleeuroopaliste taristuprojektide programmi TEN-T raames.
Elektroonsete liiklusmärkide süsteemi hakati kavandama 2016. aastal.
