Abilinnapea sundis Estoniat hüvitist maksma

Vello Järvesalu ja Jane Mets olid aastaid koos kohalikus poliitikas ja Metsal võis olla raske Järvesalust distantseeruda. Foto: PP

Ettevõtte vara omastamises süüdi mõistetud Estonia endise juhataja Vello Järvesalu lahkumishüvitise organiseeris Pärnu abilinnapea Jane Mets, kes valimistejärgset segadust Estonia juhatajale ja pearaamatupidajale surve avaldamiseks kasutas.

Pärast seda, kui prokuratuur 2009. aasta sügisel Järvesalu kriminaalasja kohtusse saatis ja Pärnu Postimees sellest kirjutas, otsustas Estonia nõukogu Järvesalu ametist vabastada. Nõukogu esimehe Ahti Kõo sõnutsi oli isegi Mets lõpuks sellega nõus ja seetõttu oli otsus üksmeelne.

“Mingeid hüvitusi ta vabastamise eest ei saa,” teatas Kõo Pärnu Postimehes. Kui hiljem selgus, et nõukogu esimehe avalik lubadus ei maksa midagi ja Mets oma erakonnakaaslasele lahkumishüvitise korraldas, astus Kõo Reformierakonnast välja.

Jane Mets käis Maarika Kochiga vestlemas

29. septembril nõukogu koosolekul, kui Järvesalu ametist vabastati, ei otsustatud lahkumishüvitise kohta midagi. Järvesalu järeltulija Maarika Kochi 4. detsembri seletuskirjast nõukogu liikmetele selgub, et nõukogu küll arutas lepingujärgsete tasude maksmata jätmist, kuid protokoll seda ei kajasta.

18. oktoobril toimusid Pärnu linnavolikogu valimised, kus Keskerakond eesotsas Mart Viisitammega võimult tõrjuti. Järgmine linnavalitsus astus ametisse alles 19. novembril. Nii vanas kui uues linnavalitsuses oli Mets abilinnapea ja temalt küsiti, kuidas mõne kiire asjaga enne Toomas Kivimägi linnapeaks saamist talitada.

20. oktoobril naasis Koch korraliselt puhkuselt, mis oli juba enne uue ametikoha saamist planeeritud. Uus juhataja vestles töötajatega, Järvesalu andis korduvalt mõista, et tema viimane tööpäev läheneb ja ta sooviks lõpparvet saada.

“Sama nädala viimastel päevadel, seoses tiheda asjaajamisega, oli minu juures TRK Estonia pearaamatupidaja Tiiu Kägo, kui kabinetti sisenes Vello Järvesalu ja teatas, et kohe tuleb minu juurde Jane Mets, kes soovib minuga rääkida kui nõukogu liige. Tiiu Kägo lahkus. Vestlust Jane Metsaga ma sõna-sõnalt ei mäleta, kuid teemaks olid minu uued ametikohustused ja vastutusvaldkond ning keeruline poliitiline olukord jne,” kirjutas Koch oma seletuskirjas.

Ettevõtte nõukogu liikmetel eraldi polnud mingit vajadust linnaettevõtte juhatajaga tema ametikohustustest rääkida ega mõista anda, et vastne linnavõim võib juhataja välja vahetada. Reformierakonna kohaliku liidri külaskäik toimus seetõttu, et tema erakonnakaaslane ootas lahkumishüvitist.

Järvesalu näitas lepingut valitutele

26. oktoobril tuli Järvesalu taas jutuga lõpparvest, mida tal oli väidetavalt õigus saada. Koch oli tule all: nõukogus toimunud vestlusest lahkumishüvitise maksmata jätmise kohta ta ei teadnud, sest ükski nõukogu liige, kaasa arvatud Mets, sellest ei rääkinud. Nõukogu kirjalik otsus puudus.

Ettevõtte juht pöördus nõu saamiseks Estoniat teenindava Munga Õigusbüroo juhataja Triinu Tuulise poole. See saatis käskkirja põhja, mis tugines Järvesalu juhatuse liikme lepingu neljale punktile.

Siinkohal tekib küsimus: mille põhjal Tuulis lepingu punkte tsiteeris? Lepingu tööandja variant on kadunud, Kõo sõnutsi hoiti seda ettevõttes. Järvesalu näitas oma eksemplari punkte Kochile valikuliselt ja lepingut tervikuna lugeda ei andnud. Samuti ei lubanud Järvesalu lepingust koopiat teha, väites, et teine eksemplar on Kõo käes.

Koch helistas Metsale, küsimaks, kas lepingujärgsete tasude väljamaksmine on ikka seaduspärane. “Avaldasin veel kahtlust selles osas, kuidas ikka saab juhatuse liige kasutamata jäänud puhkusepäevade eest kompensatsiooni kogu tööl oldud ajaperioodi eest,” kirjutas ta. Järvesalu 783 947kroonisest lõpparvest moodustas 319 765 krooni kasutamata jäänud 203 puhkusepäeva kompensatsioon, mida keegi talt tagasi ei nõua.

Mets lubas asja uurida ja tagasi helistada. “Mõne aja pärast minuga uuesti ühenduses olles tsiteeris Jane Mets juhatuse liikme lepingu punkte ja teatas, et jah, nii on kõik õige ja täpselt nii tuleb teha ja nii on lepingus kirjas ja nii tema sellest ka aru saab,” meenutas Koch.

Kochi üllatas, kuidas oskas Mets lepingupunkte tsiteerida. Kas oli Järvesalu jõudnud oma lepinguga Metsa juurde või kasutas abilinnapea tööandja eksemplari, mis tänini on kadunud? Tõenäoliselt lähtus abilinnapea siiski Järvesalu lepingust ja tööandja eksemplar lihtsalt kadus ettevõttest, mille juhataja dokumente võltsida armastas.

Miks ülekanne on veel tegemata?

Koch tegi 28. oktoobril käskkirja Järvesalule lõpparve vormistamise kohta ja saatis selle raamatupidamisse. Pärast seda, kui oli välja arvutatud tasu suurus, võttis pearaamatupidaja Tiiu Kägo ühendust Tuulisega, et tuua selgust väljamakse õigsusesse. Tuulis soovitas nõu küsida Estonia audiitorilt.

Selle peale kaotas Mets närvid. Kochi seletuskiri kirjeldab, kuidas abilinnapea kutsus 29. oktoobri hommikupoolikul Kägo koosolekult välja ja küsis, mis talle arusaamatuks jäi.

“Jane Mets oli Tiiu Kägolt küsinud, kas midagi on jäänud arusaamatuks ja kas ta ikka ei saa veel aru, mida ta tegema peab. Jane Mets küsis, mis põhjusel oli Tiiu Kägo ühendust võtnud jurist Triinu Tuulisega, milles küsimus ja miks ülekanne Vello Järvesalule on ikka veel tegemata,” kirjutas Koch.

Seletuskirjast selgub, et tegelikult oleks Mets soovinud Kägoga telefonitsi vestelda, kuid Kägo oli telefoni koosoleku ajaks jätnud oma kabinetti ega vastanud kõnedele. Seetõttu tormas Reformierakonna kohalik liider isiklikult Estoniasse, et kohtu alla antud erakonnakaaslane ikka kopsaka lõpparve saaks.

“Jane Metsa pöördumist meie pearaamatupidaja poole võiks formuleerida kui käsku, et väljamakse Vello Järvesalule kohe ja viivitamata teostada. Jään endale kindlaks, et mina ei olnud ainuisikuliselt otsustaja, et juhatuse liikme Vello Järvesalu lepingust tulenevad väljamaksed teostada,” leidis Koch.

Tagantjärele vaadates tegi Koch kaks viga: ta ei kutsunud kokku nõukogu koosolekut ja tegi väljamakse ilma selleta, et ettevõttesse oleks jäänud Järvesalu juhatuse liikme lepingust koopiat. Mets sai tegutseda kirjalikke jälgi jätmata, olles formaalselt üksnes üks viiest nõukogu liikmest.

Kurjategijat pole vaja premeerida

Hiljem on Mets püüdnud vastutust veeretada Kõole, öeldes, et Järvesalu lõpparve küsimus vajas lahendamist ja nõukogu esimees Kõo polnud kättesaadav. Kõo sellega ei nõustu. “(29. septembri Estonia nõukogu koosoleku) protokoll ei pea kajastama asju, mille kohta otsust ei tehta. See on enesestmõistetav, et kui me tagandame inimese seoses kuriteo toimepanemisega, siis pole mingit vajadust seda (hüvitise maksmist) eraldi otsustada,” rääkis ta.

Kõo ütles, et näiteks nõukogu esimehe surm poleks takistanud nõukogu kokkukutsumist. Seda aga ei tehtud. Pärast valimisi polnud ta tõepoolest kolm–neli päeva mobiiltelefoni ümbervormistamise tõttu telefonitsi kättesaadav, kuid ühendust võtta oleks saanud ka elektronkirja saates või koju kohale tulles.

Kõo on varem Pärnu Postimehele rääkinud, et ta sai Järvesalu 783 947kroonisest lõpparvest, millest pärast tulumaksu mahaarvestamist maksti välja 619 319 krooni, teada linna peal levima hakkavatest kuuldustest. Koch oli parasjagu Soomes ja pearaamatupidaja keeldus talle (nõukogu esimehele, T. R.) ilma juhataja nõusolekuta andmeid avalikustamast. Lõpuks saatis Koch talle elektronkirja koos numbritega, mis Pärnu Postimees 18. novembril avalikustas.

Puhkes skandaal. Vastne linnapea Toomas Kivimägi oli lõpparvest küll enne leheartiklit kuulnud, kuid Mets olevat talle öelnud, et talle ainult korra helistati ja tema soovitanud seaduse järgi talitada ja nõukogu esimehe käest küsida.

“Ega meie sellest eriti palju teadnud,” meenutas üks tollaseid võimulolijaid. “Ei olnud lepingut, mille põhjal makse seaduslikkust hinnata. Isegi Jane ütles, et see, mis on tehtud, on nii kole.”

Lõpuks tõi Mets Järvesalult juhatuse liikme lepingu koopia ja Estonia järgmiseks juhatajaks määratud Cardo Remmel sai ülesande raha tagasi tuua. Koch lasti lahti ja Remmel tellis algul juriidilise analüüsi, enne kui Estonia Järvesalult hüvitise tagasinõudmiseks kohtusse hagi esitas.

783 947kroonisest lõpparvest nõuab Estonia tagasi üksnes 460 000 krooni ehk juhatuse liikme lepingust tulenevat kümne kuu tasu. Kasutamata jäänud puhkusepäevade kompensatsiooni tagasinõudmisel poleks Estoniat konsulteerinud juristide hinnangul perspektiivi.

Mille eest poliitik vastutab?

Juhatuse liikmete lahkumishüvitised on tippjuhtide puhul tavalised, sest keegi ei maksa neile töölepinguga ette nähtud töötukassa hüvitist ega koondamistasu. Enamik omanikke tegevjuhte kümne kuu lahkumishüvitisega siiski ei premeeri, vaid piirdub kolme–nelja kuuga. Kõige olulisem on aga põhjus, miks tegevjuht lahkub: inimest varastamise eest premeerida tundub veider.

Pärnu maakohus hakkab Estonia hagi Järvesalu vastu arutama 1. detsembril kinnisel istungil. Järvesalu on taotlenud vargusega Estoniale tekitatud 36 690kroonise tsiviilkahju aastase maksetähtaja edasilükkamist, kuid sellega kolmapäeval koos olnud Estonia nõukogu ei nõustunud.

Millist vastutust kannab aga abilinnapea, kelle tegevuse tulemusena tekkis linnaettevõttele ligi 50 000eurone kahju? Tundub, et ei mingit, sest dokumentidele kirjutasid alla teised ja tema käis nendega üksnes vestlemas.