Linnapea inspekteeris linna peal: teed on lahti lükatud, kuid libedustõrje kohati olematu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnapea Romek Kosenkranius jäi jalutuskäigu järel Pärnu kõnniteede libedustõrjega üldjoontes rahule, kuid leidis, et mõnda kohta võiks graniitsõelmeid rohkem panna ja hoolduse tase kõigub teelõiguti märgatavalt.
„Minu meelest oli kõige hullem olukord neljapäeva hommikul, mil vihmane ilm pöördus järsult miinuskraadidesse. Loomulikult mõjutab teede ja tänavate olukorda kõige enam ilm, kuid ka inimeste tööst sõltub väga palju,” rääkis laupäeval kõnniteede libedustõrjet kontrollinud Kosenkranius.
„Esmatähtis on kiiresti korda teha bussiliiklusega tänavad, kõnniteed, ühiskondlike hoonete ja ettevõtlusega seotud hoonete ümbrus, kus käidavus on kõige suurem. Nägin, et olukord võib muutuda isegi mõne tunni jooksul,“ lisas meer.
Linnapea alustas retke Raekülast, vaadates kahe ja poole tunni jooksul üle Mai ja ranna rajooni, kesklinna, Karja tänava, Riia maantee ja Oja tänava. „Pilt oli kell 11 ja 13 väga erinev. Karja tänaval jätsid kõnniteed kell 11 soovida, kuid pärastlõunal olid rajad juba sisse sulanud,“ tõdes ta.
Pärnu sõiduteid, bussiliiklusega tänavate kõnniteid ja Rüütli tänavat hooldab TREV-2. Parkide, haljasalade ja nendega piirnevate kõnniteede korrashoiu eest vastutab sõltuvalt elurajoonist kas Pärnu Haldusteenused või SOL Baltics, kinnistuga piirnevate kõnniteede (ka bussiliiklusega tänavate kõnniteede) eest hooldusala piires lasub vastutus eraomanikel.
Pärnu Haldusteenuste hooldatavad haljasalad asuvad kesklinnas, Riia maantee lähedal (kesklinnast Tammsaare puiestee ristmikuni), Loode-Pärnus ja territooriumil, mis jääb Rohelisest tänavast kuni Vana-Pärnu lõpuni. SOL Balticu vastutada on ranna rajooni pargid, enamik Jaansoni rajast, haljasalad Rohelisest tänavast Tammiste-poolse linnapiirini, Mai ja Raeküla pargid ja vana osa mereäärsest kergliiklusteest (uuemat osa hooldab TREV-2).
Kosenkranius leidis puudusi nii Pärnu Haldusteenuste, SOL Balticsi kui eraomanike töös. „Silma hakkas Vallikäär. Üleval nõlval olid inimesed rajad sisse kõndinud, tee oli külmunud ja konarlik, tee kõrval oli lihtsam käia. Üle vallikraavi silla Viikingi poole oli lumi küll ära aetud, aga killustikku polnud pandud,“ loetles ta.
Rannapargis oli graniitkillustikku visatud ebaühtlaselt. „Kui ma eelmisel nädalavahetusel seal käisin, oli vaid lund lükatud ja graniiti ei olnud pandud,“ võrdles linnapea olukorda nädal tagasi avanenud pildiga.
Kosenkraniuse sõnutsi ei saa väga kurta teede lahtilükkamise üle, kuid kõnniteede libedustõrje on lõiguti puudulik või olematu. Halba tööd teevad mõnikord nii linna lepingupartnerid kui eraomanikud.
„Tase on väga erinev ja muutub pidevalt,“ nentis linnapea ja kiitis neid majaomanikke, kes juba hommikul vara on enda kinnistuga piirneval kõnniteelõigul libedatõrjet teinud.
Linnavalitsus pole ühtegi kinnistuomanikku hooldamata kõnnitee pärast trahvinud, kuid tuletab meelde, et õnnetuste eest kannab vastutust kinnistu omanik või hooldaja. Iga päev kontrollib vähemalt kaks–kolm ametnikku, kas kõnniteed on lahti lükatud ja ega katustele kuhjunud lumi ja sulaga tekkivad jääpurikad möödujaid ohusta.
„Selge, et meie laiuskraadil ei ole talvel teede olukord päris samasugune nagu suvel. Püüame siis sellega arvestada ja liikuda ettevaatlikult. Mõistan, et kiiresti muutuvate ilmaolude korral ei saa teehooldajad mõne tunniga tagada ideaalset teeseisundit, kuid töö tuleb ära teha ja tund-tunnilt läheme hooldajate suhtes järjest nõudlikumaks,“ kinnitas Kosenkranius.