Kütid hakkavad jahtima võsavillemite väljaheiteid

Hundipopulatsiooni uuringu peamine analüüsimaterjal on hallivatimeeste roe, mille kogumisel oodatakse jahimeeste panust.

FOTO: Filip Singer/Epa/Scanpix

Keskkonnaagentuuri juhitava ELME projekti raames on alustatud katsega teha geneetilise uuringu abil kindlaks Eesti hundipopulatsiooni suurus. Uuringu peamine analüüsimaterjal on hallivatimeeste roe, mille kogumisel oodatakse jahimeeste panust.

Väljaheiteid kogutakse märtsi lõpuni eelkõige Mandri-Eestist. Mida rohkem eri sute rooja kogutakse, seda suurema tõenäosusega suudavad uurijad selgitada välja hundipopulatsiooni tegeliku suuruse.

Hundi arvukust on seni Eestis hinnatud klassikaliste loendusmeetoditega ehk kütitud loomade, vaatluste ja jälgede põhjal. Traditsiooniliste meetoditega võivad aga kaasneda hinnanguvead, millel on eri põhjusi, näiteks jäljeloenduseks sobimatud lumevaesed talved, ebaühtlane küttimissurve. Ühtlasi on nii jälgede kui ka loomavaatluste järgi isendeid raske kindlaks teha, mistõttu tekib sama isendi mitmekordse loendamise oht. Mõni kari võib aga hoopis tuvastamata jääda.

Praeguse uuringu käigus eraldatakse DNA ning tuvastatakse isendid ja loomade sugu nii kütitud huntide koe- kui ka väljaheiteproovidest. Veel analüüsitakse huntide murtud lammastelt kogutud süljeproove. Koerte ja hübriidide välistamiseks kasutatakse koerte vereproove.

Pärnum maakonnas koguvad võsavillemite rooja keskkonnaameti Penijõe kontor ja Pärnumaa jahimeeste liit.

Huntide arvukuse geneetilise uuringuga ja sute väljaheidete juhendiga saab tutvuda siin.

Tagasi üles