:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2019/01/25/11740735t1h8214.jpg)
Eestis sähvis äike neljandat aastat järjest keskmisest vähem. Kõige rohkem äikesepäevi kogunes Pärnu-, Rapla ja Järvamaal ja Kagu-Eestis.
Välgupealinn Sindi: rekordpäeval sähvis pikne üle 300 korra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äikeseuurija Sven-Erik Enno koostatud välkude esinemise ülevaatest selgub, et eelmisel aastal registreeris välgudetektorite võrgustik ühtekokku 30 711 pilv-maa-välku. See teeb umbes kolmveerand perioodi 2005–2018 keskmisest, mis on 43 000 välku aastas.
Enim lõi välku juulis ja augustis. Maist augustini oli välgusähvatusi keskmisest vähem. Eriti harva esines äikest juunis. Mais moodustas välguhulk 61, juulis 64 ja augustis 77 protsenti keskmisest.
Tavapärasest rohkem registreeriti välku aprillis ja septembris. Läinudsügisene oli 4300 välguga ühtlasi kõige äikeselisem september alates välgudetektorite võrgustiku NORDLISi vaatluste algusest 2005. Oktoobris seevastu äikest peaaegu polnud, kogu kuu jooksul registreeriti 17 välku.
Välgulöökide päevases jaotuses puuduvad erinevalt varasematest aastatest silmapaistvad tugevad tormid.
Enim lõi välku Pärnumaalt üle Kesk-Eesti Virumaale ulatuvas vööndis. Põhja- ja eriti kirderannikul seevastu oli seda keskmisest märgatavalt vähem. Vähe lõi mullu välku ka Tartu ümbruses, Liivi lahe piirkonnas ja saartel, kuid nendes piirkondades ongi tavaliselt vähem äikest.
/nginx/o/2019/01/25/11740716t1hadb6.jpg)
Eelnenud välguvaestest aastatest eristub 2018 üllatavalt arvukate äikesepäevadega, kui ööpäevas oli 20 kilomeetri raadiuses vähemalt kolm NORDLISi vaatlust. Sellises raadiuse lööva välgu korral on müristamine tavaliselt kuuldav ja äike seega märgatav.
Kõige rohkem äikesepäevi oli mullu Pärnu-, Rapla- ja Järvamaal ja Kagu-Eestis, kus kohati kostis müristamist lausa 25–26 päeval. Keskmisest tunduvalt vähem äikest lõi mullu aga põhjarannikul, eriti Virumaal.
Aastane välgusähvatuste arv oli mullu suurim Paide ja Türi ümbruses, kus neid registreeriti 742 ja 739. Palju ei jäänud maha Sindi ja Põltsamaa vastavalt 694 ja 682 pilv-maa-välguga 20 kilomeetri raadiuses.
Ööpäevas registreeriti enim pikselööke 4. augustil Sindi ümbruses: 304. Tervelt 27 linnas langes aasta kõige välgurohkem päev ajavahemikku 30. juulist 4. augustini. Kagu-Eesti linnade ümbruses lõi enim välku aga 18. mail ja Kirde-Eesti linnade lähistel 9. või 11. septembril.