Püssikirbul on tosin hunti ja seitse ilvest

Üks jahimeeste ülesandeid on reguleerida metsades suurkiskjate arvukust. Foto: Margus Ansu / Postimees

Novembrist alanud hundi- ja detsembris algaval ilvesejahihooajal on Pärnumaa jahimeestele antud luba küttida 12 hunti ja seitse ilvest.

Kogu Eestis on küttidel alanud jahihooajal lubatud püssikirbule võtta 115 hunti ja 101 ilvest, kusjuures Pärnumaa osa huntide arvu reguleerimisel on riigis üks suuremaid. Tosin hunti lubatakse lasta veel Harju- ja Raplamaal, ülejäänud maakondades vähem.

Seevastu ilvese küttimise lube on Pärnumaast vähem antud vaid Ida-Virumaa (neli), Läänemaa (neli) ja Hiiumaa (üks) jahimeestele. Saaremaal on ilvesejaht tänavu talvel üldse keelatud. Mujal Eestis lastakse ilveseid Pärnumaaga ühepalju või rohkem.

Mullu suvel lasti Pärnumaa laantes 26 hunti ja 32 ilvest.

Ilvestele anti veidi armu

Pärnumaa jahimeeste liidu tegevjuht Eero Nõmm selgitas, et teadlaste hinnangul on ilveste populatsioon viimaste ränkade talvedega kannatada saanud, kuna nende peamise saaklooma, metskitse arvukus on langenud kriitilise piirini ja küttimisintensiivsuski on paar aastat kõrge olnud. Sellest luba tänavusel hooajal ilveseid mullusest vähem tappa.

Nõmm rääkis, et kui kitsi metsas väheks jääb, hakkavad ilvesed talude lähedusse liikuma lootuses koduloomi murda. Samal ajal reguleerib saakloomade vähesus (rasketel talvedel nõrgenenud metskitsede populatsioon) ilvestegi arvukust ja kahandab pesakondade elujõudu.

“Kuigi ilves on looduses väga ettevaatlik ega näita end naljalt inimesele, on viimastel aastatel teda inimasustuse lähedal nähtud,” teadis jahimeeste liidu tegevjuht.

Keskkonnateabe keskuse andmetel elab Eesti looduses praegu 670 ilvest (95 pesakonda) ja 207 hunti. 2009. aastal aga loendati riigis 839 ilvest ning 245 hunti.

“Jahimeeste arvates elab meie metsades rohkem hunte ja ilveseid, kui loendusandmed näitavad,” tunnistas Nõmm. “Seda kinnitab näiteks ilveste küttimise hajusus maakonnas. Huntide puhul võib arvata, et laskelimiiti veel suurendatakse. ”

Mullu lasti Eestis 181 ilvest ja 125 hunti.

Nõmm tõi näite, et kui hunte tabavad jahimehed enamjaolt aasta-aastalt samades piirkondades (Koonga, Lõpe, Halinga, Surju, Tori), siis ilveseid on maakonnas kütitud enam-vähem ühtlaselt, mis samuti on üks nende arvukuse ilminguid.

Hunte parasjagu

Kiskjate hulga piiramist jahiga õigustab vajadus kaitsta sõralisi, sealhulgas metskitsi ja põdravasikaid, aga ka hoida kiskjate poolt puutumatuna põllumajanduskarjad.

2010. aastal hüvitas keskkonnaamet koduloomapidamisele huntide tekitatud kahju 43 350 euroni küündivas summas. Tänavu on kiskjad murdnud Eestis ligi 700 lammast, kuus veist, seitse koera ja kodukitse. Süüdlaseks arvatakse enamjaolt hunte.

Ilveste karja ülemäärane kahju ilmneb peamiselt jahimajanduses, tulenedes metskitsede murdmisest. Sadakond täiskasvanud ilvest murrab hinnanguliselt 5000 metskitse aastas.

Hundid seevastu vähendavad metssigade arvu, murdes meelispalana põrsaid ja kesikuid. Eestis loetakse normaalseks, kui hunte pole üle 200. Keskkonnateabe keskuse hinnangul umbkaudu nii palju (207) neid meie metsades tänavu sügisel hulgubki.

Metssigu on aga vähemalt potipõllumeeste ja suvekodude omanike hinnangul jätkuvalt liiga palju. Seetõttu peaks huntide ja ilvestegi küttimisvõimaluse ahendamine tänavu sügistalvel olema neile rõõmusõnum.