Riigimees Jüri Vilms naaseb oma kooli aulasse

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918).
Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918). Foto: filmiarhiiv

Eestimaa päästekomitee liige ja esimene kohtuminister Jüri Vilms (1889–1918) naaseb kunagise koolimaja aulasse kolmapäeval, 13. märtsil, mil möödub 130 aastat tema sünnist. Tulevane riigimees õppis omaaegses Pärnu poeglaste gümnaasiumis, mille ajaloolises hoones töötab praegu Kuninga tänava põhikool.

Mälestustahvli taasavamise eest on hea seisnud Pärnu linnavalitsus, Eesti sõjahaudade hoolde liit ja Pärnumaa muinsuskaitse selts.

Esimest korda avati Vabadusristi kavalerile ja vilistlasele graniidist mälestustahvel koolimaja aulas 24. veebruaril 1928, kõne pidanud linnapea Oskar Kask meenutas Vilmsi teeneid Eesti iseseisvuse saavutamisel. Mängis kooli õpilasorkester, laulis õpilaskoor.

Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektor Tiina Tojak mainis, et pole teada, millal Vilmsile pühendatud tahvel kooli aula seinalt maha võeti. Samas saalis oli ka mälestustahvel vabadussõjas võidelnud gümnaasiumiõpetajale Aleksander Podrätsikule, kes suri 1920. aastal ajukelmepõletikku ja on maetud Pärnu Vanale kalmistule.

Vilmsist on teada, et ta lahkus ­kahe kaaslasega 27. aprillil 1918 Käsmust. Rootsi sõjaarhiivist on hiljem leitud ühe vabatahtliku päevik ja selle sissekirjutusest järeldub, et kolme “punase kinnivõetu” ja 2. mail 1918 Hahos mahalastu hulgas oli eestlasest riigimeeski. Sellepärast oli ja on mälestustahvlil tekst, mis ütleb, et Jüri Vilms langes võitluses Eesti iseseisvuse eest märtrina.

Pärnu Kuninga tänava põhikoolis algab tahvli taasavamise tseremoonia kell 12, esinevad kooliõpilased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles