/nginx/o/2017/11/11/7301827t1h9795.jpg)
/nginx/o/2019/03/08/11851329t1hccd0.jpg)
Veebruari lõpuga sai suuresti läbi tänavune hundijahihooaeg ja soed võivad nüüd jälle rahulikuma südamega hinagata. Pärnumaal langes jahimeeste püssi ees 12 võsavillemit.
Hundijaht on peaaegu lõppenud, enim hallivatimehi kütiti Pärnumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku kütiti möödunud jahihooajal Eestis 60 isendit, peale nende seitse erilubade alusel. Keskkonnamet määras küttimismahuks 65 isendit. Üksnes Saaremaal kestab hundijaht jahieeskirja järgi märtsi lõpuni ja seal tohib küttida veel kaks looma.
Eesti jahimeeste seltsi koduleheküljel seisab, et viis hunti jäi küttimata ebasoodsate ilmastikuolude tõttu. Kui aga arvestada, et erilubade alusel kütiti seitse, täideti igati küttimismahtu.
Keskkonnaameti väljastatud erilubade alusel kütiti Läänemaal kaks ja Pärnumaal neli hunti ning Saaremaal üks hunt.
Laanepeni nagu teistegi suurkiskjate küttimismahud määratakse riiklikus suurkiskjate komisjonis. Hundijahihooaeg kestab septembri algusest veebruari lõpuni.
Keskkonnaamet muutis möödunud jahihooajal hundijahipiirkondi ja kehtestas ohjamisalapõhise süsteemi. Küttimismaht kehtestati kahes jaos: esimese osa ohjamispiirkonnale tervikuna ja teise ohjamisala sees konkreetsetele ohjamisaladele.