Ajakirjanikud otse-eetris: kas “olgu” või “okei”?

Laura Vadam
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuninga koolis pühendati eilne aktus emakeelepäevale. 
Kuninga koolis pühendati eilne aktus emakeelepäevale. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Pärnu Postimehe ja Tre raadio saates “Aktuaalne Pärnumaal” rääkisid Regina Jaakson raadiost ning Pärnu Postimehe peatoimetaja Siiri Erala ja kultuuriajakirjanik Laura Vadam eesti keelest, võõrkeelte mõjust ja parasiitsõnadest, mis paratamatult vestlusse poevad.

Eilse emakeelepäeva jätkuks arutleti, kuidas mõjutab võõrsil elamine suhtumist emakeelde. Erala meenutas aega, mil Norras elades oli keel niivõrd hästi suus, et kohalikud pidasid tedagi norrakaks. See tekitas temas pigem kurbust, sest kodu ja juured olid temast nagu kadunud. Keel on ju oma pärandi üks vorme.

Samuti selgus jutu käigus, et eestlastel on komme kasutada sõna “okei”, kuigi meie oma keeleski on samaväärne sõna “olgu”. Millest see tuleb? Asi ei ole mugavuses, vaid pigem harjumuses. Nii arvas Vadam, et harjumusi saab muuta end pidevalt kontrollides. “Tšau!” asemel hüüda “Tere!” või “Tervist!”, “okei” asemel “olgu”.

Peale selle tegid toimetuse esindajad saatejuhilegi testi, kontrollimaks, kui soravalt ta oskab emakeele täishäälikud ette lugeda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles