Apteekides saab puukentsefaliidi vastu vaktsineerida

Puugihammustustega võivad kaasneda rängad tagajärjed. Foto: James Gathany/AP

Sügisene gripivastane kaitsepookimine apteekides kujunes selliseks edulooks, et tervishoiuteenuse osutajad plaanivad kevadel taas ajutiselt apteekides käia ning pakkuda võimalust end puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Kahel järgneval kuul saavad inimesed kaitsesüsti teha apteegis Pärnuski.

Eesti apteekide ühenduse juhatuse liige Timo Danilov kinnitas, et koos partneritega valmistutakse apteekides vaktsineerimiseks. "Loodame saada viimased kinnitused riigiametitelt, et inimestel oleks veel sel kevadel võimalik end apteekides puukentsefaliidi vastu vaktsineerida," ütles ta.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) järgi asub Eesti piirkonnas, kus puukentsefaliidi vastu tuleks vaktsineerida kogu elanikkond.

Apteekides kaitsepookimine pakub traditsiooniliste vaktsineerimiskohtade kõrval hõlpsa lisavariandi tervist kaitsta. Paljudes raportites on Baltikumi nimetatud kui kõrge puukentsefaliidiriskiga regiooni. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskus (ECDC) on esile toonud, et leebuvate ilmatingimuste tõttu on puukide arvukus järsult suurenema hakanud kogu Euroopas ning seetõttu tuleks inimestel tervise hoidmisele rohkem tähelepanu pöörata.

"Pärnu kuulub puukentsefaliidi levimuse mõistes riskipiirkonda, millest tulenevalt oleme leidnud tervishoiuteenuse osutaja, kes vaktsineerib Port Arturi apteegis puukentsefaliidi vastu aprilli ja mai jooksul," sõnas Danilov. Kaitsepookimine toimub esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel 16–19 ja laupäeval 10–15.

Möödunud sügisel sai gripivaktsiini teha kuu vältel Eesti 15 apteegis ja seda võimalust kasutas ligikaudu 10 000 inimest, sealjuures moodustasid riskirühmad apteegis vaktsineeritutest lausa 41,3 protsenti. Apteegis vaktsineerimise mugavus ja hea kättesaadavus said palju kiita. Kuna gripi vastu vaktsineerimise aktsiooni võib pidada edukaks, usub Danilov, et puukentsefaliidi vaktsiiniga läheb samuti. "Inimesed, kes on end ja lähedasi lasknud juba puukentsefaliidi vastu vaktsineerida, väärivad kindlasti kiitust, aga võimalus olla vaktsineeritud peab olema senisest siiski kättesaadavam," leidis ta.

​Puukentsefaliiti haigestumine püsib terviseameti andmeil stabiilsena, kuid sagenenud on haigestumine borrelioosi: eelmisel aastal registreeriti entsefaliiti haigestumist 85 ja borrelioosi 2284 korral, 2017. aastal vastavalt 87 ja 1963. Selle aasta kahe kuuga on Eestis tuvastatud 108 puukborrelioosi haigusjuhtu, puukentsefaliiti veel avastatud ei ole. Puukborrelioosi vaktsiini ei leidu, ainus viis haigestumist ennetada on puugihammustusi vältida.

Puukentsefaliidivastaseid süste tehakse kolm: esimesed kaks ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas 9–12 kuud hiljem. Esimene kordussüst tuleb teha kolme aasta möödudes, järgmised viieaastase intervalliga.

Terviseamet ja infektsionistid näevad puukentsefaliidi ohtudest teavitamisega igal aastal vaeva, kuid ometi on Eestis puukentsefaliidi vastu vaktsineeritus väga madal. Aastas vaktsineeritakse esimest korda 1,2 protsenti ja tehakse korduvvaktsiin 1,3 protsendile rahvastikust. Eeldusel, et revaktsineerimisjärgne immuunsus kestab üldjuhul kuus kuni kaheksa aastat, võib kaitsva immuunsusega inimeste protsent praegu olla 13–14.

Haigestumine borrelioosi ja entsefaliiti

2017: 87 entsefaliidi- ja 1963 borrelioosijuhtu.
2018: 85 entsefaliidi- ja 2284 borrelioosijuhtu.
2019. aasta kaks esimest kuud: entsefaliiti pole esinenud, borrelioosijuhtumeid 108.