Põnevus väljendub keskpäevapäikesest öötaeva alla tähti uurima jõudnud õpilaste nägudel.
FOTO: Mailiis Ollino
Kilingi-Nõmme gümnaasiumi aulas kuulas poolsada õpi-last astrofüüsiku akadeemik Ene Ergma juttu meile kaugest, samal ajal lähedasest kosmosest. Ergma oli üks esinejaid kooli teaduspäeval, mis lõi koolimaja kihama. Õpilased traavisid põnevil nägudega ühelt loengult või õpitoast teise ning jõudsid keset selget päikesepaistelist aprillipäeva taevatähtigi uurida.
“Teate, kuidas maailm loodi? Mitte nii nagu selles laulus “Vanasti, kui maailm loodi ...”,” pöördus Ergma kuulajate poole ja hakkas täheteadlasena selgitama, mismoodi kujunes päikesesüsteem ja mis juhtub maakeral siis, kui päikesel toimuva tugeva plahvatuse järel viiakse rivist välja satelliidid.
Õpilased jäid hetkeks mõtlema selle üle, kui ühel päeval ei tööta enam nutitelefonid, GPSid ja muud meile enesestmõistetavad seadmed, ning selle üle, et tähesõjad polegi enam ainult film.
