Kilingi-Nõmme gümnaasiumi aulas kuulas poolsada õpi-last astrofüüsiku akadeemik Ene Ergma juttu meile kaugest, samal ajal lähedasest kosmosest. Ergma oli üks esinejaid kooli teaduspäeval, mis lõi koolimaja kihama. Õpilased traavisid põnevil nägudega ühelt loengult või õpitoast teise ning jõudsid keset selget päikesepaistelist aprillipäeva taevatähtigi uurida.
Tellijale
Kilingi-Nõmme õpilased sagisid teaduspäeval põnevil nägudega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Teate, kuidas maailm loodi? Mitte nii nagu selles laulus “Vanasti, kui maailm loodi ...”,” pöördus Ergma kuulajate poole ja hakkas täheteadlasena selgitama, mismoodi kujunes päikesesüsteem ja mis juhtub maakeral siis, kui päikesel toimuva tugeva plahvatuse järel viiakse rivist välja satelliidid.
Õpilased jäid hetkeks mõtlema selle üle, kui ühel päeval ei tööta enam nutitelefonid, GPSid ja muud meile enesestmõistetavad seadmed, ning selle üle, et tähesõjad polegi enam ainult film.